Üllatus, üllatus.. hundijalavesi on kurjast.

Ma nüüd ei tea kui ilus on, kui tüdrukutirts kukub viinavõtmisest plärama. Aga paraku on see tihedalt või vähem tihedalt nii ühe kui ka teisega meist seotud. Nõnda tuleb minulgi ette, kui klaas täitub kihisevaga.

Lugu on täna siis selline, et alkohol ei ole kindlasti tarkade inimeste jook, haha. Targad inimesed ei kiusa oma keha sellega.( Oot-oot, ma sutsu liialdan ja kindlasti ei arva, et kõik kes veini või rummkoolat vahel lubavad, oleksid lollid.) Mina ja naps lihtsalt ei käi enam sama rada. Mul on üks sõna selle kohta - m õ t t e t u. Eile üle pika pika aja võtsin nii öelda aja maha ja läksin peole. Olin nii kaua oodanud seda ja jube õhinas väljaminekust. Varasematel aegadel olen ma korralik loom olnud, peoloom. Ausalt öeldes on siinkohal vastik isegi mõelda, et kuidas ma tahtsin ja jaksasin. Öäk. Ei mõista enam seda joome-kõik-reeded-laupäevad fenomeni. Nüüd olen väga rahulikuks jäänud. Iga nädalavahetusene pidutsemine on välja jõudnud korraks paari kuu jooksul, kui sedagi nüüd edaspidi. Ei teagi nüüd kas olen isu täis saanud, vanaks jäänud või lihtsalt kogu elustiil on asjad paika loksutanud. Aga mis mulle siis enam möllamise juures ei meeldi.

Esiteks tõmbab trennitamisele kriipsu peale, imelik kohe, et laupäeva hommikut Myfitis ei veeda. Trenni ei tohi peojärgsel päeval teha, ega ei jaksakski korralikult. Südame võtaks veel rohkem puperdama. Kuigi mul on täiega trenni isu peal. Tossud vaatavad kurvalt vastu mulle, et miks ma neid nüüd saali ei vii. Siis mul on veel selline nõme pohmaka kass, rahutu ja ärev olemine terve päev. Ei saa nagu üht ega teistpidi. Ei taha olla ei üksi ega kaksi, midagi teha ei taha, samas tahaks. Nii tühja lastud aeg. Ainukene mõistlik mõte, aga kahjuks tagant järgi, on et eile oleks nii mõnus rahulikult reedeõhtul kodus tsillida olnud ja praegu oleks mõnus värske olla. Jah, just värske!
Mul kuidagi muud moodi paha pole, kerge peavalu sain ibumetiniga kõrvaldatud. Veel on kehal selline ahistatud tunne. Ma oleks nagu pahaks läinud apelsin. Pole otsa ega äärt. Justkui igas rakus oleks mingi sõgevaim sees. Vaa-stikkk! Välja ka just kõige suurem kaunitar ei näe. Nahk on kohe halvem. Silmad väsinud. Ma ei tea kas ma vaatan peol nii palju ringi, et ära väsivad, haha. Kuidagi kahju on ja veel  raisatud aja- tervise-raha tunne. Mis veel on (siin vist keegi ei imesta!), on söögiisu..koguaeg tahaks süüa (kui ma nagu nii tahaks koguaeg süüa, siis nüüd on koguaeg-koguaeg). Aga mul on sellega vedanud, et isutab värskete ja tervislike asjade järgi. Ja soolaste variantide. Magus jääb nagu teisejärguliseks. Aga üks suur mahlane krevetisalat ja korralik greip. Ma sellest unistangi praegu. Ilmselt tulebki sellest, et keha on šokis mis jama ma sisse endale ajanud olen ja üritab leevendada seda vitamiinipommiga. Muidugi veel väsimus ja kurnatus, maganud olen küll 6h ja ma lihtsalt ei maga rohkem. Ärkan ikka vara ülesse ja päeval on ärevusetunne niivõrd ülesse keerutav, et mingi tudumine kahjuks ei tule kõne alla. Kusjuures ma ei üritagi, hea ongi täna vara magama minna ja uueks päevaks hästi välja puhata. Loomulikult kõik see kahjulik, mis sealt šampast ja rummist ja limpsist veel tuli.. oeh. Külmavärinad tulid, kui nutridatasse sisse panin. Korralikult suhkurt sisse kühveldanud. Ja nüüd ainult mõte -No milleks, no mille jaoks?! Jah, loomulikult mul oli tore eile aga mul on tore ka teistes olukordades, ja see "tore" ei kaalu kuidagi ülesse, et praegu ei ole tore.

Mul on nii hea meel, et aina rohkem ma naudin kõike tervislikku ja prioriteedid on paika loksunud. Ausalt öeldes üllatab mind ennastki. Tegelikult hetkel ei üllata, aga kui ma võrdlen mingit poole aasta tagust ennast, aasta tagust või isegi paari, siis poleks uskunud, et minu jaoks health comes first.  Ja ma ei jõua ära oodata homset hommikut, kus ma ärkan puhanuna ja värskena! See on lihtsalt maailma parim tunne. Vahel on vaja ikka üks samm tagasi astuda, et saaks kaks sammu edasi. Nüüd on küll kindlasti pikaks pikaks pikaks ajaks isu täis. Mitte selleks, et mul oleks ääretult paha olla või midagi oleks juhtunud. Vaid ma lihtsalt tunnen, kui mõttetu on joomine.