Hei, hei mu armsad!
Kindlasti on kõikide mõtetesse või reaalsusesse sattunud, et alustuseks peab end ise armastama, siis teevad seda ka teised. Usun, et tegemist on sulaselge tõega. Sest kui olen negatiivselt meelestatud ja näen ainult pahasid ja ebameeldivaid asju enda juures, on mu tuju halb ja see kandub üle ka teistele. Ehk siis teised tajuvad mu paha tuju ja kindlasti ei muutu ma siis kellegi jaoks meeldivaks.
Ajapikku ma olen ääretult palju kasvatanud enesekindlust, kunagisest häbelikust ja madala enesehinnanguga tüdrukust on kasvanud tänaseks, koos hallimate päevadega, kuid siiski, kindel noor naine. Ja ma tõesti saan öelda, et ma armastan end ja ma meeldin endale. Selle jutuga tahtsin sisse juhatada oma uut plaani ja ettevõtmist.
Nagu ma viimasel ajal rääkinud olen, on mul olnud prisked madalseisud. Mu tervis on vastuolus mu mõtetega ja vimpkasid visanud. Kolme nädala jooksul olen arsti külastanud kümnel korral ja mu peeglilaual seisab hunnikutes erinevaid rohtusid. Mismõttes ma pean sisse võtma rohkem tablette kui mu üle kaheksakümnene vanaema?! Ma ei ole üldse kiire arstile mineja aga seekord tundsin, et midagi on valesti. Või siiski pole?! Andsin kõik võimalikud analüüsid, tegin läbi erinevaid uuringuid. Ja teate mis! Mu näitajad kõik on super head! Mis ongi normaalne noore inimese puhul, eriti arvestades mu soodustavaid eluviise, hehe.
Igatahes oli rõõm seda kuulda. Kuid hmmm, millest siis kõhuvalud, iiveldus jne. Arst helistas ja sõnas järjekordselt, et kui muu on niivõrd hästi mu sees, siis ilmselt on tegemist stressiga. Stress on aga teada tuntud mõtlemishaigus. No eks mul ikka on ka neid pinget tekitavaid tegureid elus, aga see selleks. See on ajend nr. üks, et mõtlemist tuleb muuta.
Ühesõnaga tuleb endaga tegeleda ja olla positiivselt laetud. Siin jõuan välja selleni, et trennis saan oma vajalikud õnnemolekulid kätte ja alati parem olla.
Kunagi käisin hästi palju muu trenni vahele Bodybalance's ja oli periood kus tegelesin ainult pilatesega. Mind on alati võlunud see keha ja sisemise mina omavaheline seos ja tasakaal, mille oluliseks osaks on mõtlemine ja hingamine. Igasugused erinevad õpetused ja sajandite jooksul tekkinud rituaalid , see kõik on väga paeluv.
Kindlasti ei ole see tühjast kohast tekkinud ja kõigel on oma tõepõhi. Aga ma ei tea miks see kõik mul soiku jäi. Igatahes ma olen viimaste nädalate jooksul käinud jälle pilateses, et oma keha liigsest pingest vabastada. Ja pühapäeval läksin peale Combati trenni Balance'sse. Miks ma seda juba ammu ei teinud??? See oli lihtsalt nii mõnus, nii vabastav ja tekitas nii hea enesetunde nädala lõpetuseks. Sain oma pisiku tagasi. Iga liigutus, iga asend, iga hingetõmme panin tundma energia liikumist kehas. Samas lihaseid said pingemaandust. See vaimne laeng oli nii tugev ja tundsin, et tahan seda kõike kasvatada. Rohkem tööd teha sisemiselt.
Jalutasin koju ja jõudsin arusaamale, et vajan ja tahan end rohkem tundma õppida. Läbi mõtlemise ja pühendumuse. Läbi millegi uue. Meditatsiooni. Olen sellele ka varem mõelnud, aga seni ongi sellisele tasandile jäänud. Nüüd olen kindel, et see võiks olla hea uus kogemus. Aga kuna sellega eelnev side puudub, siis tahan seda tõsiselt ja korralikult teha. Iseseisvalt proovida ei tundu õige.
Seega tuli Googlesse meditatsioonikursus sisse trükkida ja lõpuks leidsin selle õige. Sattusin Vaimse maailma kodulehele, sellele kursusele. Ja mis siis muud, kui tuli end kirja panna ja nüüd ootan sellise põnevusega 15.oktoobrit. Seniks hoian lihtsalt positiivset meelt ja üritan mitte stressata.
Kui kellegil on kogemusi meditatsiooniga, siis võiksite seda jagada, oleksin väga rõõmus. Samuti jätkuvalt igasugune tagasiside, küsimused, abi- kõik on oodatud!
Päikest!
Kiku
Kindlasti on kõikide mõtetesse või reaalsusesse sattunud, et alustuseks peab end ise armastama, siis teevad seda ka teised. Usun, et tegemist on sulaselge tõega. Sest kui olen negatiivselt meelestatud ja näen ainult pahasid ja ebameeldivaid asju enda juures, on mu tuju halb ja see kandub üle ka teistele. Ehk siis teised tajuvad mu paha tuju ja kindlasti ei muutu ma siis kellegi jaoks meeldivaks.
Ajapikku ma olen ääretult palju kasvatanud enesekindlust, kunagisest häbelikust ja madala enesehinnanguga tüdrukust on kasvanud tänaseks, koos hallimate päevadega, kuid siiski, kindel noor naine. Ja ma tõesti saan öelda, et ma armastan end ja ma meeldin endale. Selle jutuga tahtsin sisse juhatada oma uut plaani ja ettevõtmist.
Nagu ma viimasel ajal rääkinud olen, on mul olnud prisked madalseisud. Mu tervis on vastuolus mu mõtetega ja vimpkasid visanud. Kolme nädala jooksul olen arsti külastanud kümnel korral ja mu peeglilaual seisab hunnikutes erinevaid rohtusid. Mismõttes ma pean sisse võtma rohkem tablette kui mu üle kaheksakümnene vanaema?! Ma ei ole üldse kiire arstile mineja aga seekord tundsin, et midagi on valesti. Või siiski pole?! Andsin kõik võimalikud analüüsid, tegin läbi erinevaid uuringuid. Ja teate mis! Mu näitajad kõik on super head! Mis ongi normaalne noore inimese puhul, eriti arvestades mu soodustavaid eluviise, hehe.
Igatahes oli rõõm seda kuulda. Kuid hmmm, millest siis kõhuvalud, iiveldus jne. Arst helistas ja sõnas järjekordselt, et kui muu on niivõrd hästi mu sees, siis ilmselt on tegemist stressiga. Stress on aga teada tuntud mõtlemishaigus. No eks mul ikka on ka neid pinget tekitavaid tegureid elus, aga see selleks. See on ajend nr. üks, et mõtlemist tuleb muuta.
Ühesõnaga tuleb endaga tegeleda ja olla positiivselt laetud. Siin jõuan välja selleni, et trennis saan oma vajalikud õnnemolekulid kätte ja alati parem olla.
Kunagi käisin hästi palju muu trenni vahele Bodybalance's ja oli periood kus tegelesin ainult pilatesega. Mind on alati võlunud see keha ja sisemise mina omavaheline seos ja tasakaal, mille oluliseks osaks on mõtlemine ja hingamine. Igasugused erinevad õpetused ja sajandite jooksul tekkinud rituaalid , see kõik on väga paeluv.
Kindlasti ei ole see tühjast kohast tekkinud ja kõigel on oma tõepõhi. Aga ma ei tea miks see kõik mul soiku jäi. Igatahes ma olen viimaste nädalate jooksul käinud jälle pilateses, et oma keha liigsest pingest vabastada. Ja pühapäeval läksin peale Combati trenni Balance'sse. Miks ma seda juba ammu ei teinud??? See oli lihtsalt nii mõnus, nii vabastav ja tekitas nii hea enesetunde nädala lõpetuseks. Sain oma pisiku tagasi. Iga liigutus, iga asend, iga hingetõmme panin tundma energia liikumist kehas. Samas lihaseid said pingemaandust. See vaimne laeng oli nii tugev ja tundsin, et tahan seda kõike kasvatada. Rohkem tööd teha sisemiselt.
Jalutasin koju ja jõudsin arusaamale, et vajan ja tahan end rohkem tundma õppida. Läbi mõtlemise ja pühendumuse. Läbi millegi uue. Meditatsiooni. Olen sellele ka varem mõelnud, aga seni ongi sellisele tasandile jäänud. Nüüd olen kindel, et see võiks olla hea uus kogemus. Aga kuna sellega eelnev side puudub, siis tahan seda tõsiselt ja korralikult teha. Iseseisvalt proovida ei tundu õige.
Seega tuli Googlesse meditatsioonikursus sisse trükkida ja lõpuks leidsin selle õige. Sattusin Vaimse maailma kodulehele, sellele kursusele. Ja mis siis muud, kui tuli end kirja panna ja nüüd ootan sellise põnevusega 15.oktoobrit. Seniks hoian lihtsalt positiivset meelt ja üritan mitte stressata.
Kui kellegil on kogemusi meditatsiooniga, siis võiksite seda jagada, oleksin väga rõõmus. Samuti jätkuvalt igasugune tagasiside, küsimused, abi- kõik on oodatud!
Päikest!
Kiku
