Midagi, mis sisaldab ohtralt šokolaadi.. läheb alati.

Tegin nädalavahetusel kooki. Lihtsalt, et teha kooki ja lihtsalt oma maailma parimale emmele. Ja gluteenita. Paiskasin sellest pildi oma instagrammi ja selle imeline väljanägemine tõmbas, aga uskuge! See maitse tõmbab veel rohkem. See on nii nii šokolaadine, rammus ja magus ja niii hea! Pealt krõmpsuv,seest pehme siidise kreemiga. 

Viskan siia ka retsepti, et kõik kellel vähegi tahtmist. kasvõi saabunud septembri puhul väike maiuspala valmis teha, saaksid seda teha.

Põhimõtteliselt palju pole vaja.. kõigest üle poole kilo šokolaadi. Ups.


 
Põhi
250 g šokolaadi (panin piimašoksi ja tumeda pooleks)
6 suurt muna
150 g  suhkrut
150 g toasooja võid
75 g jahvatatud mandleid

Kreem
400 g toasooja toorjuustu
100 g suhkrut
150 g šokolaadi
mõned peotäied vaarikaid (mistahes muud marjad on ka head, sobivad oma hapuka maitsega selle rammusa koogi juurde ideaalselt)

Glasuur
200 g šokolaadi
70g võid

***

Sulata šokolaad vesivannil ja lase natukene jahtuda. Vahusta munakollased suhkruga heledaks vahuks. Vahustades lisa vähehaaval toasoe või, seejärel šokolaad ja jahvatatud mandlid.

Teises kausis vahusta munavalgeid kuni see enam kausist välja ei kuku, kui kausi peakohal tagurpidi keerad.  Klopi kuskil neljandik munavalgevahust šokolaadisegu hulka ning seejärel sega spaatliga õrnalt ülejäänud. Vala 26 cm läbimõõduga vormi. Hea oleks, kui teed äärede võiga ja paned küpsetuspaberi ka, sest mul kippus ilma nendeta vormi kinni jääma.
Küpseta ahjus 180 kraadi juures 45-50 minutit. Ära ehmata, kook on äärtest krõbe aga keskelt täitsa pehme, isegi veidi märg veel. Nüüd vara suts kannatust ja lase vormis jahtuda, enne kui seda kaheks kihiks lõikama hakkad.

Kreemi jaoks sulata šokolaad ja lase natuke jahtuda. Vahusta toasoe toorjuust suhkruga ning sega vispliga segades hulka ka sulatatud šokolaad. Jahtunud kook eemalda vormist ja lõika horisontaalselt pooleks. Aseta pealmine kiht taldrikule. Määri kreem põhjale, aseta marjad ja siis sellele teine koogikiht. Hoia paar tundi külmas ja valmista glasuur. Selleks sulata šokolaad vesivannil, lisa juurde või ning sega. Vala glasuur koogile ja lase taheneda. Mina lasin üleöö, ja hommikuks oli kook superluks!

Nämma!

Kokaklubi

Mul oli äärmiselt vahva kogemus koos terve portsu toredate noorte inimestega üks workshop teha. Ühel päeval potsatas mu postkasti klassiõelt kirjake, et mis ma arvaksin mõttest, kui teeksin Kesklinna Noortekeskuses noortega süüa, midagi tervislikku ja ägedat. Ma ei kahelnud hetkekski, et sellest pakkumisest kinni haarata. Leppisime kokkusaamise kokku ja panime plaani paika.

Mõni aeg tagasi ühel õhtul saimegi Kesklinna noortekas kokku -  mina, noored ja söök. Mõtlesin, et mis oleks lihtne ja samas midagi teistmoodi tavalist, mida koos kokata. Pakkusin variandiks lillkapsa põhjal pitsat teha. Kellele ei maitseks siis pitsa?! Ja magusaks kaerahelbe-maapähklivõi küpsised šoksitükkidega. Ehk siis võimalikult palju erinevat kasulikku kraami kokku panna.


Isiklikult ma olen makaroni, kiirnuudli, pelmeeni, keeduvorsti, tšipside, kummikommide ja Nestea perioodist 10 aastat eemal olnud ja kuidagi sinisilmselt arvasin, et selline toitumine ongi sinna 10 aasta tagusesse aega pidama jäänud. Aga tegelikult toit, mis ei sisalda meile vajalikku toitaineteportsu põhimõtteliselt üldse, on paratamatult siiani tegelikult paljude perede ja laste igapäevaseks kõhutäieks. Kui mul brokkolit nähes hakkavad neelud käima, siis kahjuks väga paljudel tõmbab nina krimpsu. Tänu eelarvamustele ja kogenematusele, et see ei pruugi üldse nii "roheliselt" maitseda.. Kõike tervislikku saab teha väga väga maitsvalt. Näitseks lillkapsas pitsakatte alla ära peita on igal juhul timm variant võrreldes tavalise taignaga. Just selleks ma sellise valiku toiduosas mõtlesingi teha.

Kas ma olen esineja - arvan, et pole absoluutselt esineja tüüp, mul lihtsalt ei ole mingisugust esinemise kogemuste pagasit ette näidata. Ja aus olla, siis tundsin hirmu, et kuidas ma räägin ja mida ma räägin. Sain aga kohe aru, et mingit plaani ma ei saa ette mõelda ja mingit presentatsiooni ma ise endast kohe kindlasti tegema ei hakka. Ja siis lihtsalt jutt tuli nii nagu tuli. Tegelikult mulle meeldis see asja eestvedamine kui selline. Rääkisin endast, sellest miks ma üldse avastasin enda jaoks tervisliku toidu, oma kaaluprobleemidest, blogimisest ja kõigest mis sellega meelde tuli. Teiste küsimused aitasid mu lobale hästi kaasa ja üsna peagi ma tundsin end juba täitsa inimlikult. Tegelikult mul oli väga tore. Kirss tordil oli õhtu lõppedes midagi väga armsat kuulda, et ma olen juba praegu ilus. Ma tegelikult ei tundnud, et ma oleks kuidagi ennast mahategevalt või ebakindlalt või rahuolematult näidanud, aga võib olla kuskilt ikka paistis see välja, et mul oma välimusega mingit sorti enesekindluse probleemid. Samas kuuldes midagi nii lihtsalt ja siirast, siis ma ei taha kohe kindlasti vaidlusse laskuda, hehe.

Mis kokkamisse puutus, siis mul polnud halli aimugi, mis sellest kompotist välja tuleb. Esiteks ma polnud kunagi kedagi nii suures mahus juhendanud, ikka tahtsin, et kõik saaksid midagi teha ja, et lõpptulemus oleks ikka arvestatav. Ma kipun teistega koos kokates koguaeg ise kõike tegema ja kartsin, et ma ei suuda oma tegutsemistahet sel korral ka alla suruda. Vedas ja ma vist peale lillkapsast vee pressimise ei teinudki midagi vaid muudkui lobisesin. Õnneks kõik noored, kes kohale tulid, olid asjalikult, toredad ja tublid. Mina jäin nendega küll väga rahule. Loodan, et nemad minuga ka. 

Mul on nii hea meel, et meie väikses Eestis on nii palju tublisid ja ägedaid ning ambitsioonikaid noori, nagu minu klassiõde Renate, kelle eestvedamisel väga ägedaid üritusi lastele ja noortele tehakse. Ära maga oma võimalust ja võimeid maha, kui sulle meeldib tegutseda, lõbutseda ja teiste noortega aega veeta, mine õpi noorsootööd, ausalt ka, sest selliseid ägedaid inimesi võiks ju palju rohkem olla. Siis oleks rohkem tegutsemist ja seda enam toredaid elamusi ja rõõmsaid inimesi. Vaata videot! ja sa näed kui hästi noorsootöötajad end tunnevad. Mul ei teki kepsutavat Kevinit vaadates kahtlustki, kas ta on oma tööga rahul või mitte. Ja mõtle, äkki see on just sulle midagi.

Nii hea soe tunne on sees, et ma sain ka oma väikse panuse anda. Mul polnud mõned kuud tagasi aimugi, mis ägedaid asju noortekeskustes tehakse ja ausalt tekkis väike kurb tunne sisse, et ma oma tiinekaperioodil sellisesse kohta ei sattunud. Teisest küljest ma loodan, et mul tekib veel võimalusi mingites ägedates projektides kaasa lüüa!

Kesklinna Noortekeskuse tegemistega saate olla kursis siin . Miks mitte vahetada tundide viisi Facebookis passimine ja niisama vegeteerimine linnaaiandus klubi või karaoke õhtu vastu?!

Täna sööme kooki ja homme sööme kooki..

Kuna juba suuremaks kirjutamiseks läheb, siis mõtlesin, et kirjutan siia ka ühe mini-jutu. Sellise kuidas-pean-lõputööd-kirjutama ja mul-on-stress-max-levelil ja päästke-mind-stressisöömisest asemel, mis kõik veel minust välja karjuda tahaks, otsustasin stayida positiivsena ja kirjutada hoopis üks köögi-koogi jutt. Jaah, ma alustasin oma mõnusat §§§ täis laupäeva hoopis küpsetamisega.

Kaks põhjust, esiteks tahtsin teha päeva alustuseks midagi mõnusat ja mulle ju nii väga meeldib küpsetada. Teiseks, et mul oleks kommikarbi asemel mingi mõnusalt tervislik alternatiiv, mis mulle enda ampsamisega lisapingeid ei tekitaks.

Voilaa! Mõeldud-tehtud!

Porgandikook tatrajahust

4 suurt porgandit riivitult

3dl tatrajahu

3 muna

50ml kreekapähkliõli

1,5 tl küpsetuspulbrit

4 spl mett

1tl vanillit

1-2tl kaneeli

350-400ml puhast apelsinimahla

pool tl soola

Kõigepealt vahustasin munad, lisasin kõik kuivained ja apelsinimahla. (Minul jäi taigen üpriski paks, soovi korral või vett või mahla juurde lisada) Mikserdasin ühtlaseks massiks, seejärel lisasin õli ja mee, mikserdasin uuesti ühtlaseks ning kõige lõpuks segasin sisse riivitud porgandid. Porgandeid meeldib mulle ka alati palju panna, et kook jääks selline niiske ja pigem porgandine kui jahune.

Siis kallasin segu koogivormi ja panin 1 tunniks 185C kraadiga ahju.

Koogi katsin toorjuustu-mee seguga. Toorjuustu võib jätta lisamata või asendada vahustatud kookoskreemiga. Järgmine kord lisan kindlasti veel rosinaid ja kreekapähkleid taignasse.

 

See on nii hea, et võib tekitada sõltuvust. Ma sõin kohe kaks tükki ära, noo nii hea oli. Nüüd saab rahus tähtsatele kooliasjadele keskenduma hakata.

Mõnusat maiustamist laupäeva puhul!

Maapähklivõi küpsised.. to die for

Kunagi ammu ammu tegin ühed küpsised. Mis on imelihtsad teha ja imekiired laualt kaduma. Ja loomulikult on need kiiksuga -  kikerherne kiiksuga. Oleks aeg ikka teiega neid samuti jagada.


Selleks, et neid õhtul teekõrvale krõbistada oleks vaja muretseda just täpselt need komponendid nagu:
1 purk nõrutatud kikerherneid
60g kaerahelbeid jahuks jahvatatult
3-4 supilusikat mett (sobib sulle meelepärane magustaja)
u. 4 supilusikat maapähklivõid
1teelusikas küpsetuspulbrit
noaotsatäis himaalaja roosat soola
törts piima/mandlipiima/vett vedeldamiseks

Kõik korraga ühtlaseks massiks nt saumiksri abil, väiksed pätsikesed plaadile ja kui ahjus on 180 C, siis laske küpsisepoistel seal 40 minutit küpseda. Küpsised on valmis, kui pole enam pehmed. Laske jahtuda ja ongi valmis.

Brownie koogike

Kuna ma ise olen täiesti fänn ja paistab, et ka teistele maitseb ning huvi tuntakse palju, siis toon teieni veelkord oma selle ubadest tehtud brownie retseptikese:


2 purki musti ube ilma vedelikuta (poodidest soovitan vaadata kas Kaubamaja toiduosakonda või Prismasse, seal Organic firma oma)
2 muna + 1 munavalge
40g kakaod
1spl kookosõli
1tl küpsetuspulbrit
0.5 tl soodat
magustajaks agaavi siirupit maitse järgi (või mett või steviat) vist panin u. 3 spl
sörts piima(kasutasin sojapiima nt).

Kõik blendris ühtalseks massiks. -
Siis vormi, soovitatavalt neljakandilisse, peale maitseb mulle panna mustikaid. Aga siin on ka fantaasia koht.
Ahju 35 min 180C

Maha jahtudes lõigata ruudukesteks ja mulle maitseb see järgmisel päeval kõige rohkem.
Eriti maitseb see maitsestamata jogurti ja maasikatega.

Head katsetamist ja head isu!

Neljapäeva toidupäevik 28.11.13

Detsembrikuumus koolis kütab ikka korraliku sauna ehk siis järgnevad nädalad on eriti killerid ja kiired. Selle kõige sisse üritan mahutada peale õppimise veel stressivältimist, palju trenni, korralikku enesedistsipliini, puhkust ja siis veel natukene õppimist. Loodetavasti mahub siia ka blogi, kuigi ma kardan, et millekski asjalikuks pole aega. Sest mulle ei meeldi kiiruga kokku rapsida midagi, mis on pointless.

Oeh, ma ei jõua neid jõule ära oodata lihtsalt. Ma totaalselt armastan jõule. Armastan kõiki jõulukaunistusi. 1.advendi pidamist, 2. advendi.. Jõulumuusikat ja piparkoogilõhna.. nende küpsetamine, kaunistamine, söömine. Jõuluturgu Raekojaplatsil. Kuuski ja küünlaid. Põhimõtteliselt see kõik motiveeriv kolme järgmist nädalat üle elama.

Nii nii aga minu eilne menüü oli selline (üritan meeletut süsivesikute tarbimist, mida ma saan/sain hulgaliselt puuviljadest, asendada rohkema hea rasva tarbimisega. Päris LCHFi ma kindlasti ei järgi, aga rohkem kui kunagi varem. Kusjuures kui mõtled küll, et rasva söömine muudab lojuks ja raskeks, siis ei! Vastupidi, hea rasva- avokaado, pähklid, lõhe, muna jne- söömine muudab just olemise mõnusaks ja jõutrenniks on energiat ka piisavalt. Või no, tegelikult ma söön vastavalt sellele kuidas tuju on, ma ei kavatse piirata/keelata ja ülemõelda. Võtan mõnusalt ja mõistlikult ikka! ) :

Hommik: 3 muna praetud 25g suitsusingiga, 20g avokaadot. Kohv piimaga.

Lõuna: Pannkoogid, mis maitses nagu maasika cheesecake ( 2 muna, 20g mandlijahu, 1tl küpsetuspulbrit, 10g proteiinipulbrit, 1tl macat. Katteks 75g toorjuustu 70g maasikatega)


 

Õhtu: peale trenni, näljasena nagu hunt, sõin kiirelt ampsates 80g sealiha taist osa ja pool kohukest ( mõlemast ülejäänud sai kutsu)

Heeei, september!

See sügiseootus oli mu sees juba täitsa priskeks kasvanud ja septembri saabudes tundsin sellist rahuolu. Naljakas, eks?! Erinevalt enamus inimestest tegi suve lõpp mind rõõmsaks ja uue perioodi saabumine süstis energiat ja motivatsiooni.  Olles aus, siis viimane augustikuu nädal oli minu jaoks täielik jama, igasugused ebasoodsad asjad jooksid kokku. Tervis streikis, sellega kaasnes halb tuju ja keha reageeris kogu sellele üritusele ikka väga negatiivselt. Pluss viimasel ajal minu kokkupuude arstidega ja nende kättesaadavusega on ka ikka omaette ooper olnud, mistõttu halba enesetunnet ja teadmatust pidi kannatama kauem, kui oleks tahtnud. Aga see selleks.

Nüüd siin paari viimase päevaga hakkas minul ka päikene jälle paistma. Peale selle ilusa vihmasabina, õunalõhna ja viimaste soojade päiksekiirte, mis päevapeale salli kaelast ära kiskuma võtavad, ootasin sügist tegutsemise tõttu. Taas kooli, mis loksutab paljud asjad paika ja rutiini.

Päevad on tegusad, õhtuid veedan rõõmsalt Myfitis. Isegi seal peegeldub septembri saabumine, saalid on jälle rahvast täis. Vanad tuttavad näod naeratamas, uued tutvuvad pilgud ringi seiklemas. Jaa mis mulle kõige kõige kõige rohkem meeldib, et trennikava on tihedam ja meie uued saalid Roccas on megamõnusad. Ja selle kõige juures pole aega söömisele nii palju mõelda, ma ju totaalne söögiga-peletan-igavust-umbes-5minutiks inimene.

Tõtõrõõtõõtõõtõõõ, ja LÕPUKS see juhtus! Olen üle elanud kaks GritStrenghti trenni. Ja ma totaalselt olen in love. Esimene trenn oli esmaspäeval, aga see oli sissejuhatav ja tutvustav aga peab tõdema, et see juba võttis korralikult läbi. Raskused olid tegelikult täitsa kerged. Aga kiirus! Koguaeg on kiire, hehe. Üles-alla, üles-alla. Kükki, hüpe, kükki, hüpe hüpe hüpe. Harjutused on väga lihtsad, aga efektiivsed. Paari minutiline soojendus küttis keha ülesse. Kergete puhkepausidega kuskil 27minutit täie rauaga andmist.
Kusjuures ei ole aega üldse sellele mõelda, et palju veel jäänud või kaua veel kannatama peab. Vaid lihtsalt elad ja töötad selles ühes sekundis, mis parasjagu käsil on. Tänases teises Gritis, kus kasutasin siis päris raskuseid ( ehk kangil oli 12kg, esimesel korral oli 5kg), ma tõesti pressisin endast 110% välja. No nii raske oli, tempos püsida ja hambad ristis punnida. Harjutused olid küll juba tuttavamad ja sai rohkem keskenduda nende kvaliteedile. Treener pushis ka korralikult.

Kui ta ikka seisab mu kõrval ja hüüab, et " Sa suudad! Ei anna alla! Tubli! Koos lõpuni välja!", siis ausalt mul tuli isegi naeratus näole ja tahtejõud oli omal kohal. See personaalsus on suureks plussiks minu jaoks. Läbi higi ja pisarate aga tegemist on ametlikult minu uue lemmik trenniga. Ma üritan järjepidevalt Griti enda trennikavas hoida ja jälgida sellega kaasnevat arengut. Arvan, et regulaarselt kord-kaks nädalas on juba päris hea. Tulemused lubavad tulla korralikud, sest selle poole tunni jooksul kulutab keha kuskil keskmiselt 400-500kcal pluss siis järgneva paari tunni jooksul on kaloripõletamine ikka veel väga efektiivne.

Juhul kui mu põlv mind jälle alt ei vea. Kavas on korralik osa väljaasteid, kus jalavahetus on hüppega ehk siis kiire. Ja see on koht, kus vasak põlv tahab streikima hakata. Aga ma ei anna talle alla. Ma vähemalt üritan. Loodan, et lõpuks jalutu pole. See tähendaks jälle trennist kõrvale jäämist. Nii, et no no no! Kunagi mainisin, et kuna Grit on väga jõhker trenn, paljude asjadega vastunäidustatud (proteesid, rasedad jne), tekitades kehasse mikrokahjustusi ja šokki,  siis ei ole sellel venitusosa. Ma muidu armastan trenni lõpus korralikku venitust aga selle puhul ma kuidagi nagu ei tunnegi selle järgi vajadust. Ja mu hirm, et järgmistel päevadel kaasneb jube suur lihasvalu, oli õnneks asjata. Kükkidest koos hüpetega tunnen natukene rohkem oma tuharalihast aga see on ainult hea, selle kallal töötan suurima rõõmuga, haha. Igatahes time well spent ja soovitan kõikidele vähemalt proovida GritStrenghti!
See ei pruugi kõigile sobida, sest see on raske aga kellele meeldib kiiresti palju ära teha, on see sobiv. Minule meeldib see 30min pikkune trenn mitte sellepärast, et mul poleks tervet tundi aega vaid selleks, et tunnistes trennides saab vabamalt võtta aega ju on, Gritis aga tuleb kiirelt ennast ületama hakata.

Viimasel puhkusenädalal sutsu katsetasin küpsetisi, aga pean tõdema, et korraliku toimiva retsepti väljatöötamiseks tuleb ikka päris mitu katset teha. Kaks retsepti on allpool leitavad, üks on suvikõrvitsa-kakao muffini oma ning teine kiire õunakook. Muffinite puhul soovitan süüa neid siis, kui on täiesti jahtunud ja seisnud, siis maitsevad hoopis magusamalt. Õunakook maitses mulle soojalt juba nii hästi, et mul oli raske oma käsi eemal hoida.  Üritan veel välja töötada alternatiivi leivale, et kooli endale vahelduseks võikut kaasa teha. Usun, et mul on lihtsam ise söök kaasa võtta kui üritada leida koolimenüüst, mis on tegelikult väga ahvatlev, sellist lõunat mis minu valikutega klapiks. Mis tuletab meelde minu võimalikult suures ulatuses suhkru vältimise kohta, et algusest on möödas kuus nädalat ja ma olen selle aja jooksul viiel korral midagi magusat söönud.

Mis paneb ikka veel mind ennast ka nii imestama. Et isu on nii palju alla läinud, kuigi jah, vahel ma olen lihstalt oma isu eiranud. Aga seda ju edukalt. Juhuu!

Igatahes ootan ma nüüd väga ilusat sügist, palju tegemisi ja suurepäraseid edusamme. Nii enda kui teiste jaoks. Mingi aja võtan omale kindlasti ka rohkemate tervislikku eluviisi puudutavate teemade läbitöötamiseks, uusi retsepte hakkan ka kindlasti kokku panema ning üritan endast ka blogis võimalikult palju anda, ikka ja jälle ootan kõiki küsimusi/mõtteid/soove. Töötan selle nimel, et vahel ikka oleks põhjust mingisuguseid progressi uudiseid ka jagada. Õnnetunne on jälle minuga!

Kiku


Suvikõrvitsa-kako muffinid/keeks, 16 väikest (kusjuures usun, et keeksivormis tuleb parem, pean järgi proovima ja paar tl kookosrasva oleks soovituslik, kaunistuseks panin mandlilaaste ja mõnele veel lisaks mett)

100g kohta 178kcal, süsivesikuid 32.5g, rasva 2.85g ja valke 5.65

25g kakaod (mõru, suhkruta)
2 tervet muna, 1 munavalge
75g mett
150g riisijahu
1 riivitud keskmine õun
300g riivitud suvikõrvitsat
2tl küpsetuspulbrit
kaneeli
Munad vahustasin ära, segasin mee ja õunaga, seejärel kuivained ja kõige lõpuks suvikõrvits. 180C ja u. 45-50min.



Kiire õunakook
100g kohta 141kcal, rasva 3.89g, valke 6.07 ja süsivesikuid 20.4

250g õunu
50g riisijahu
50g kaerajahu
2 muna
170g keefiri
2tl küpsetuspulbrit
kaneeli
steviat

Õunad tükeldasin ja segasin kõik ained kokku. Ahjus 200C juures 50min. Ja maitses nii koduselt.

Pood ja porgand.

Vahelduseks viskan siia ühe retseptipostituse ka. Täna lõpuks ostsin omale poest kookosõli. Jaa ma olen juba selle fänn, haha. Kookosõli puudumise taha on mul mitmed toidutegemise plaanid toppama jäänud. Igatahes nüüd saan kokkamisele tuld anda!

Siis ma leidsin tavalisest poest ka riisi- kui ka kaerajahu, riisijahu soovitati hea tavalise jahu asendajana. Millegi pärast arvasin, et neid pole saada. (Mandlijahu pole siiani tavalises poes näinud.) Igatahes ma ei kavatse neid nüüd ulmseliselt kasutama hakata, aga vahel kuskile sisse paar teelusikat - miks mitte. Loodan, et see ei mõju kuidagi mu kõhule halvasti ja üldse tervele kehale.

Poekorvi sutsasin veel oma esimesed läätsed ja tahtsin ka kinoad ehk Tšiili hanemaltsa (quinoa), aga see jäi täna tühja riiuli tõttu soetamata. Kui ma üldiselt olen väga rahul lihtsalt köögiviljade söömisega erinevates variantides, siis vahetevahel tahaks ikkagi midagi muud ka süüa.

 

Mis veel sutsu sööki puutub, siis ma avastasin täna, et suhkru tarbimise vähendamisest on möödas esimene kuu. Tunnen end imeliselt hästi ja uskumatu kui palju väiksemaks on üldse isu läinud. Ja kuidagi nagu ei tahagi "ahistada" enam end selle suhkruga. Selle kuu aja sisse on mahtunud täpselt neli päeva, kui ma olen midagi magusat söönud. Ja ma arvan, et see on päris päris päris hea tulemus minu puhul. Minu, kelle põhimõtteliselt igasse päeva kuulus enne mingi suhkrukomm. Mul on enda üle nii hea meel ja rõõmustav on see, et veel üks kilo on kukkunud ja lihaseid on rohkem. Ehk ma loodan, et see on kõik rasva arvelt. Selle protsendi tahaks endal küll mõistlikuks saada juba.

Aga jäädes algse jutu juurde, siis täna tegin ühe tummise lõunasöögi enne rulluisu ringi ja õhtuks jätsin tänasesse pidupäeva ühe päris nämma koogi ka.

Läätsepada (põhimõtteliselt sellest, mis külmikust inspireeris)
 3portsjonit (neid ka raske öelda, aga kuskil ca. 300g on minul tavaliselt üks ports)
397 kcal, 3.51g rasva, 43.7g valke ja 47.6g süsivesikuid

150g läätsesid
400g kanafileed
230g tomatipastat
1 suur riivitud porgand
1sibul
200g kukeseeni
1/2 tl punast karripastat
 sutsu oliivõli
1 keskmine sibul
2 suurt küüslauguküünt
karrit, pipart, sutsu soola

Keetsin läätsesid mitte väga suures veehulgas ca. 25min, samal ajal pruunistasin kana koos karri, karri pasta ja sibula-küüslauguga, seejärel pruunistasin kukeseened. Siis kui läätsed pehmed olid segasin hulka tomatipasta ja seejärel kõik ülejäänud komponendid. Segasin tasasel tulel kuskil 3min ja bon appetit! (See maitsekooslus oli teistsugune, mis ei pruugi kõigile meeldida, mulle isiklikult meeldivad igasugused imelikud maitsed.)

Kõige ilusam toit polnud see läätsepada, aga mõnus kõhutäis oli küll mulle.

Porgandikook2 portsjonit (tegin täiesti suvalise koguse aga mahtus täpselt minu kahte pisikesse vormi)
227 kcal, 9.19g rasva, 9.62g valku ja 26.45g süsivesikuid

2 suurt porgandit ( ca. 300g)
kaneeli
4tl riisijahu
2tl mett
10g rosinaid
1 terve muna, 2 munavalget
1/2 tl küpsetuspulbrit

Riivisin porgandid ja seejärel segasin lihtsal kõik ained kokku ja panin vormi. 225C ja 25-30min.

Glasuuriks:
2tl mett
10g toorjuustu
10g kookosõli

Kõik asjad ühte kaussi ja sulatasin tasasel tulel. Kui koogi ahjust võtsin ja natukene jahtunud oli, siis panin selle sinna peale ja kui täitsa jahtunud siis panin 2h külmkappi. Maitses väga hästi! 

Need väiksed kaerapätsikesed, need väiksed kaerapätsikesed

Ma olen mööda Instagrammi tuiates nii palju lihtsaid ja maitsvaid mõtteid saanud. Täna proovisin ära oma täitsa esimesed gluteeni, laktoosi ja suhkruvabad kaeraküpsised. Ja ometi nii magusad ja head! Tänu mu uuele avastusele - datlitele. Need on ühed imekspandavalt head viljad, piisavalt magusad isu rahuldamiseks ja magustoitudesse lisamiseks. Piisab paarist datlist kommi asemel ja samas nende energiasisaldus 100g kohta on vaid 267kcal, mis on praktiliselt poole väiksem kui šokolaadil, hehe. Datlid sisaldavad kiudaineid, märkimisväärselt magneesiumit ja kaalimit. Igatahes minu köögikapis on leidnud nad koha.

Aga küpsistest niipalju, et

100g täistera kaerahelbeid
180g banaani ehk siis kaks keskmist
1 munavalge
30g mandleid
40g rosinaid
25g datleid
kaneeliga ei koonerdanud ma ka mitte

Blenderdada kõigepealt banaan koos datlitega vedelaks massiks ja siis kõik asjad kokku segada, mandlid ka purustasin ja väiksed pätsikesed. Ahjus kuskil 20min 170C
Sain 12 küpsist, ühe küpsise kohta ca. 65kcal, 1.14g rasva, 1.9g valku, 11.3g süsivesikuid ja kiudaineid 1.38g (andmed TAI Toitumisprogrammist )

Mmmm.. maitsev!