Täpselt need asjad tunduvad kõige ahvatlevamad köögis kasutamiseks, mille hooaeg just parasjagu on. Õunad, ploomid mida puupealt saan aias noppida, neid tahaks igale poole sisse ja peale ja kõrvale panna. Ainukene kurb osa selle juures on see, et mõlemad ajavad mul kõhu julmalt punni ja ilmselt ei tohiks ma neid üldse väga süüa. Tunne on umbes sama kui nisujahust saiakest söön. Vastik.
Veel üks lemmik on kõrvits. Tõin vanaema juurest ühe hea portsu oma aia kõrvitsat. Seega menüüs on kõrvitsaleib, kõrvitsasupp ja kõrvitsapüreee, kõrvitsapannakad..hehe, ma ei tea mis ideesid mul veel tuleb. Täna igatahes teen oma elu esimest kõrvitsaleiba. Vahel tegelikult tuleb selline isu ikka peale, et tahaks kuskile juustu või singiviilu peale visata ja kiire näksi teha. Ma kujutan ette juba seda pähklivõid banaaniga seal leival, haha. Lõunasöögiks lemmik kõrvitsapüreesupp. Mõlemad retseptid on allpool leitavad.
Tegelikult tahaks ja olgem ausad, peaksin täna ikka väga kergelt võtma. Kind a setback'i ehk paar sammu tagasi tunne on täna. Natukene sinisem esmaspäev vahelduseks. Eile vallutas mu päeva mingi meeletu söögiisu ja vajadus näksida koguaeg. (Eelnevates postitustes olen maininud, et kui planeerimata üle söön, on see minu jaoks probleem.) Ma küll ei söönud midagi ebatervislikku aga sõin ennast totaalselt üle. Igatepidi. Esiteks mahult palju, teiseks ületasin ikka korralikult oma kaloraazi ja kolmandaks tekkis ülevoolavalt halb enesetunne. Põhimõtteliselt sõin end köögiviljadest, puuviljadest ja pähklitest ümmarguseks. Jah, isegi nendest on võimalik end üle süüa ja raskustunnet kogeda.
Keha pole ikka mingi vagunitäiega harjunud, tõsine error tegelikult. Jaaa, ja siis veel nii mõnedki katsetatud õuna-ploomi muffinid. Kaloreid läks üle kusagil 700kcal ja eile oli trennist puhkepäev, seega veel eriti niru olla. Üritasin mõelda, et ei söö rohkem, siis jälle andsin järgi. Koguaeg selline kaheti olek. Tahan, ei taha, tahan, ei taha. Lohutasin end sellega, et kõigest nektariin või arbuus või porgand. Ja lõpuks ikka tuli süümekas, et no mille jaoks. Ilmselt oleks enesetunne ikka totaalne jama olnud, kui ma oleks veel mingit kräppi söönud. Nii raske olla, füüsiliselt, kõht on punnis siiani ja tuju ka kõigub. Üritasin enda enesetunnet leevendada klaaside kaupa mineraalvee, tee ja positiivse mõttega, et uuel nädalal olen jälle tubli ja see üks halvem päev ei tee hullu.
Aga minu sisse oli trüginud üks tobe pisike hirm, et äkki sujuvalt lähebki see üks-päev-ju-võib üle ma-söön-igapäev-nii-palju'ks. Kõige suurem pettumus oli hommikul ärgata ja tunda, et see isu pole kuskile kadunud. Omast arust palusin eile tal kohvri kokku pakkida ja ära sõita. Mingi osa jäi talle ilmselt arusaamatuks. Aga täna lihtsalt tean, et on ainult konkreetsed toidukorrad ja vahepeal näksimist ei ole isegi ühe ploomi näol, sest ilmselt see lõppeb samamoodi nagu eilne päev muidu. Ma ei taha üldse negatiivseid mõtteid peas hoida ja mulle meeldib mu ilus lilleline maailm palju rohkem. Peab end tegevuses hoidma ja õhtul trennis kavatsen endast 150% anda. Kaaluma ma ei hakka end üldse, sest seal numbrid nagunii keeravad veel suurema käki mu emotsioonidega kokku, haha. Homseks on loodetavasti see beebikõht ka kadunud ja ei tunne ennast mingis madalseisus enam. Tänase päeva pean lihtsalt ära tiksuma ja tegelikult peale halba on hea veel rohkem hinnas!
Veel üks lemmik on kõrvits. Tõin vanaema juurest ühe hea portsu oma aia kõrvitsat. Seega menüüs on kõrvitsaleib, kõrvitsasupp ja kõrvitsapüreee, kõrvitsapannakad..hehe, ma ei tea mis ideesid mul veel tuleb. Täna igatahes teen oma elu esimest kõrvitsaleiba. Vahel tegelikult tuleb selline isu ikka peale, et tahaks kuskile juustu või singiviilu peale visata ja kiire näksi teha. Ma kujutan ette juba seda pähklivõid banaaniga seal leival, haha. Lõunasöögiks lemmik kõrvitsapüreesupp. Mõlemad retseptid on allpool leitavad.
Tegelikult tahaks ja olgem ausad, peaksin täna ikka väga kergelt võtma. Kind a setback'i ehk paar sammu tagasi tunne on täna. Natukene sinisem esmaspäev vahelduseks. Eile vallutas mu päeva mingi meeletu söögiisu ja vajadus näksida koguaeg. (Eelnevates postitustes olen maininud, et kui planeerimata üle söön, on see minu jaoks probleem.) Ma küll ei söönud midagi ebatervislikku aga sõin ennast totaalselt üle. Igatepidi. Esiteks mahult palju, teiseks ületasin ikka korralikult oma kaloraazi ja kolmandaks tekkis ülevoolavalt halb enesetunne. Põhimõtteliselt sõin end köögiviljadest, puuviljadest ja pähklitest ümmarguseks. Jah, isegi nendest on võimalik end üle süüa ja raskustunnet kogeda.
Keha pole ikka mingi vagunitäiega harjunud, tõsine error tegelikult. Jaaa, ja siis veel nii mõnedki katsetatud õuna-ploomi muffinid. Kaloreid läks üle kusagil 700kcal ja eile oli trennist puhkepäev, seega veel eriti niru olla. Üritasin mõelda, et ei söö rohkem, siis jälle andsin järgi. Koguaeg selline kaheti olek. Tahan, ei taha, tahan, ei taha. Lohutasin end sellega, et kõigest nektariin või arbuus või porgand. Ja lõpuks ikka tuli süümekas, et no mille jaoks. Ilmselt oleks enesetunne ikka totaalne jama olnud, kui ma oleks veel mingit kräppi söönud. Nii raske olla, füüsiliselt, kõht on punnis siiani ja tuju ka kõigub. Üritasin enda enesetunnet leevendada klaaside kaupa mineraalvee, tee ja positiivse mõttega, et uuel nädalal olen jälle tubli ja see üks halvem päev ei tee hullu.
Aga minu sisse oli trüginud üks tobe pisike hirm, et äkki sujuvalt lähebki see üks-päev-ju-võib üle ma-söön-igapäev-nii-palju'ks. Kõige suurem pettumus oli hommikul ärgata ja tunda, et see isu pole kuskile kadunud. Omast arust palusin eile tal kohvri kokku pakkida ja ära sõita. Mingi osa jäi talle ilmselt arusaamatuks. Aga täna lihtsalt tean, et on ainult konkreetsed toidukorrad ja vahepeal näksimist ei ole isegi ühe ploomi näol, sest ilmselt see lõppeb samamoodi nagu eilne päev muidu. Ma ei taha üldse negatiivseid mõtteid peas hoida ja mulle meeldib mu ilus lilleline maailm palju rohkem. Peab end tegevuses hoidma ja õhtul trennis kavatsen endast 150% anda. Kaaluma ma ei hakka end üldse, sest seal numbrid nagunii keeravad veel suurema käki mu emotsioonidega kokku, haha. Homseks on loodetavasti see beebikõht ka kadunud ja ei tunne ennast mingis madalseisus enam. Tänase päeva pean lihtsalt ära tiksuma ja tegelikult peale halba on hea veel rohkem hinnas!
Kõrvitsasupp
Veerand suurest kõrvitsast ehk siis kuskil 1,2kg, keedan väheses vees ja seejärel püreestan, lisan soola ja sutsu kaneeli ning 50g merevaiku/koort. Nii lihtne see ongi, ja minu lemmik.
Kõrvitsaleib ( esimene katsetus)
600g kõrvitsat, kuumutasin ja püreestasin
40g riisijahu
80g kaerajahu
30g mett
soola
30g kookosõli
30g seemnesegu
3 muna
2 suurt tl küpsetuspulbrit
Segasin kõik komponendid kokku ja panin tunniks ajaks 180C ahju.
100g kohta 183kcal, rasva 8.83g, süsivesikuid 20g, valku 5.86g.
100g kohta 183kcal, rasva 8.83g, süsivesikuid 20g, valku 5.86g.
Mul siin ka m'ned pirakad poisid ootavad :) Sellel nädalal katsetan mõlemad järgi :P
VastaKustutaMõnus. Ainlt see "leib" tuli üpris magus, seega soovitaksin mee kogust ilmselt vähendada, sest kõrvits ise annab juba magusust ja vb ka jahu kogust rohkem suurendada, kuna selle variandi puhul jäi see üpriski märg leib. Aga see oligi esimene katsetus, eks järgmine kord proovin isegi nats teisiti teha :)
Kustuta