reede, 2. august 2013

Väikest viisi trenniinimene ehk minu armas MyFitness

Ma võiks vist lõpmatuseni lobiseda trennist ja treeneritest. Mul on paar head sõpra, kellega kokku saades ühel või teisel hetkel tabame end jälle trennijuttudelt. Sõbrantse ma lihtsalt tüütan oma vaimustusega, hehe.

Trennidest on välja kujunenud omad lemmikud aga hea meelega proovin huviga ka uusi asju, lootuses jälle midagi uut meeldivat leida või uusi nippe õppida. Ega see trennipisik, selline korralik, hakkas mulle külge alles  
täpselt aasta tagasi. Lihtsalt 2012 augustis tundsin, et jälle on see Nüüd! koht ja viskasin trenniriided kotti ning keksisin rõõmsalt Myfitnessi lepingut tegema. Ma olen ikka vahelduva eduga erinevate spordiklubide liige olnud aastate jooksul, kuu siin..kaks seal. Aga püsivat trenniinimest polnud minust kunagi saanud, sellist siia-ma-jään-siin-teen-päriselt-trenni tunne tuli mul alles seal.


Mis trenni teen? Oi, ma teen kõike, haha, on mu põhiline vastus. Mul käib see periooditi jällegi. Sellesmõttes, et 4-5 trenni kindlasti nädalas aga trennid o
n väga varieeruvad. Mõnes mõttes on see hea, mõnes mitte. Vahepeal tegin näiteks ainult BodyPumpi, see on lihtsalt mu lemmik! Kuigi ma pole nii mõnedki kuud seal käinud, treeneri nõu kuulda võttes hakkasin rohkem aeroobset treeningut tegema, et rasvamassi kehas vähendada. Siis järgmisel hetkel käin näiteks suuremas osas ujumas. Siis võib mind leida kuude kaupa jõusaalist. (Ma olen aus, ma lihtsalt armastan lihastreeningut ja säran nagu ilutulestik kui näen oma arenevaid lihaseid, samas ma tean, et rasvamassist tuleb lahti saada.) Paari kuu kaupa püsivust ja tunnen, et ei paku enam nii suurt pinget. Tahaks vaheldust. Hetkel põhilised trennid on BodyAttack, BodyCombat (siin tunnen juba natukene suuremat huvi tekkimist igasuguste võitluskunstide vastu ), Easytone (see on mu viimane avastus, võtab mõnusalt läbi ja palju lõbusam kui tavaline stepaeroobika) ja Zumba.

Kõik on aeroobsed treeningud, suhteliselt suure kaloripõletusega. Hästi suurt rolli mängivad minu jaoks ka
 treenerid. Minu jaoks on oluline, et treener oleks motiveeriv ja temast tulev energia koos positiivsusega õhkaks kaugele välja. Oluline on ka, et nad juhendaksid ja pööraksid tähelepanu saalis olevatele inimestele ja nende harjutuste kvaliteedile. Olen sattunud trennidesse, kus treener seisab peegli ees ja näitab harjutusi kuid ei kontrolli kas neid tehakse ka õigesti. Valesti treenimisel on omad ohud ja kindlasti pole ka nii efektiivne. Bodypumpi aegade alguses oli mul raskusi selja sirge hoidmisega, see mis minu jaoks tundus sirge oli täiesti ülepingutatud ja mul läks aega, et osata end loomulikult sirge seljaga hoida ja kükkida. Aga see õnnestus suuresti tänu sellele, et treener juhtis pidevalt mu tähelepanu seljale.

Treeneritest
Myfitnessis on mul ka omad kindlad lemmikud,  Kris-Marie Nisu ja Viktor Eksi (lemmik BodyPump). Olen täiesti kindel, et tänu neile on minu füüsiline vorm nii palju parem, nii et suur aitäh! Eks mu rühmatrennide valik on ka sellest sõltuv, et just nemad trenni annaksid.


Ennist mainisin, et teen 4-5 trenni nädalas ehk siis 4-5 päeval, tuleb ette ka 6x või 3x nädalas. Tihti on kui ma teen kaks treeningut päevas. Vahepeal mul tuleb lihtsalt täielik hullus peale, et tahaks koguaeg MyFitis olla.

See, mis ajal ma trenni teen käib mul jälle tsüklite kaupa. Vahepeal tunnen, et tahan ainult hommikul vara trenni teha (olengi juba 7.30 platsis) ja siis päeva otsa hea energia. Siis tuleb aeg kui tunnen, et parim aeg ja tahtejõud on õhtuti (kella 20 ajal kui saalid juba tühjemaks jäävad näiteks). Õhtuti meeldib selles suhtes ka just rohkem, et siis on aega pühendumiseks, kuna pole ees mingeid tegemisi peale magama minemise. Kusjuures algusest peale (MyFiti aegade) pole ma pidanud end sundima trenni ega nii öelda harjuma sellega, vaid see on nii loomulik osa päevast. Keha ja vaim nõuavad seda. Ja see meeldib mulle! Nii kodune tunne, tuttavad näod ja tuttavad hantlid, haha.


Nagu ma kartsin, siis suveperioodil leian end spordiklubist tunduvalt harvemini kui ma tahaksin. Mis muidugi ei tähenda, et ma ei liigutaks end. Kuna minus on väikest viisi kirg sellise elustiili vastu kuhu kuuluvad tossud-muusika-higivalamine, siis ma lihtsalt tunneksin puudust enese liigutamisest. See tunne mis mind peale sportimist valdab, on segu mõnusast väsimusest ja positiivsest energiast. Ilmselt igaüks kes on mõnusa trenni lõpetanud, teab millest ma räägin. Õhtused 12-15km rulluuisuringid ja pikad pikad jalutuskäigud värskes õhus on lihtsalt ahvatlevamad. Eks seda ringi sagimist nii kui nii suvel rohkem, nii et ma ei põe. Panin endale plaani paika, et nüüd augustist hakkan korralikult aeroobse kõrvale pumpimist tegema ja jälle oma lihaseid piitsutama. August tõotab tulla juba rahulikum suvekuu ja saab vaikselt elu rutiini jälle.


Põhjus, miks need read kirja panin oli selles kui tunned, et trenn pole sinu jaoks ja seda on raske teha, siis ma arvan, et pole lihtsalt seda oma õiget asja või kohta veel leidnud. Enda puhul mõtlesin ka kunagi, et ju pole püsivust ja pole lihtsalt trenni inimene. Aga iga asja jaoks on oma aeg ja koht lihtsalt. Selleks tulebki katsetada ja proovida, enda jaoks oma tegutsemise viis leida. Ma tean kui raske on asju vastu oma tahtmist teha. Keegi võib sulle öelda, et pead iga hommiku 7km jooksma aga kui see ei toimi sinu jaoks, siis leidkem teisi lahendusi. Sest kui tahad kaalu kaotada või oma vormi parandada, on toitumise kõrval liikumisel suur roll. Ja võimalusi on oi kui palju. Kui leiad selle oma, siis on see suur nauding! Ma luban :)

Mõnusaid trenne!
Kiku

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar