Puhatud ja mängitud

Ma teadsin, et ma olen natukene ära kadunud.. aga ma täitsa ehmusin, et nii kaua. Jätkuvalt on aeg mul linnuke, kes lendab käest. Aga kui tuhinat peale ei tule ja midagi minu seest välja pugeda ei taha. Siis ma vägisi ei oska. Minu blogi peab olema ja ongi üleni mina.

Aga jõulud olid. Puhkus ja präänik. Ma olen hull jõuluinimene. Alustades ehtimisest, lõpetades kilode kaupa piparkookide küpsetamise ja tundide viisi jõululaulude kuulamisega.

Minult nii palju küsiti enne jõule juba, kuidas ma süüa kavasten. Ilmselt oli mu näos üks suur küsimärk - mismõttes kuidas?! Üldiselt jõuludel söön laua taga oma kallite inimestega jõulusööke. Ikka ma tahaks ju hapukapsast ja verivorsti süüa. Esiteks on see traditsioon ja osa jõuludest. Ma ei pidanud mitte kuidagi vajalikuks asendada neid millegi muuga, et jõule tähistada. Siis juba oleks võinud niisama oma tavalist sööki ka süüa.
Asi on siinkohal pigem kogustes ikka. Ja nüüd jõuan selleni, et järgmiseks "rusikareegliks" suurel osal on see jõululauas ülesöömine.  See on see koht, kus ma väikse möönduse teen ja eiran "traditsioonilist ülesöömist", haha. Jaksasin väga mõnusalt jõululauast püsti tõusta. Kõikidel jõululõunatel ja õhtusöökidel. Jaa.. neid oli mitu. Kui täitsa aus olla, siis ikka süda läikis, vaid korra, peale oma esimese enda tehtud šokolaadi fondanti ära söömist, sest see oli niii maitsev aga nii rammus. Ma ei pidanud tundma mitte mingeid süümepiinu.  Vot täpselt nii ongi minu arust normaalne. Süüa mida tahad aga mitte nii palju kui sisse mahub.

Süümekatega edasi minnes. Siis veetsin oma jõulud Soomes. Mis tähendas max  lebotamist, mitte midagi tegemist, söömist.. söömist..veel mõned filmivaatamised. Mul olid päris mõnnad 6 päeva. Ja appi appi! Mitte nii mõnnad ka -  kuus päeva ilma trennita. Aga ma iga jumala päev igatsesin ja unistasin, millal ma saan Myfitti. Ja mõtlesin kadedusega teistele, kes samal ajal trennis olid. Kerge põdemine tekkis küll.
Ma ikka kalkuleerisin peas enamvähem kalorid kokku, et omaksin kontrolli mingil määra..Vist ei oskagi enam päris analüüsimata elada. Kõik need kringli ja piparkoogi kalorid ka. Ja midagi ülemõistuse ei läinud. Isegi kui päev või kaks oli natukene magusam, kui tavaliselt.. mõtlen, et mis siis. Ega need mind kohe veerevaks palliks ei muutnud. Või siiski.. äkki ikka natukene muutsid. Aga! selle vea ma parandan kohe ära.
Kaalunud ma end pole. Mul pole aimugi kas mul on lisandunud kilo, kaks, kolm. Või olen nullis. Või üldse kena üllatus oleks mind ootamas seal numbrites. Aga ma väldin liigset stressi. Peale paari päevast normaalset režiimi, siis peaks alles klar olema.

Nüüd olen tagasi kodus ja ühtlasi ka back on track. Läksin eile siis lõpuks suure hurraaga Bodypumpi. Ja tõstsin raskuseid. Ja ma olin ju nii puhanud ja energia kõik kulutamata. Minu jaoks on kvaliteetne ja pikk ööuni enamasti reegel number üks, aga vahel kukub teisiti välja. Ööund oli eile küll väga vähe ja väsimus oli sellest peal, aga see oli nii väike mure. Mõttes oli ainult üks - NO MA ALLES NÄITAN!
Vot sulle nalja, aga ma olin suhteliselt juhm peale soojenduslugu, kui ma tundsin üle kogu keha värinat. Juba!!

Ding-ding!
Ilmselt mu keha ei jõudnud mu mõtetele järgi. Eee, hallo kosmos! Võid mu keha sealt puhkuselt tagasi saata.. ma ise olen juba kohal ja valmis! Need kuus päeva võrdusid minu keha puhul ilmselt mõne inimese mõne kuu või isegi aasta pikkuse trenni pausiga. Kui teen iga päev või nädala kohta 6-8 trenni ja siis järsku jäetakse ilma, siis see lõi kõik errorisse vist.
Täpselt selline tunne oli trennis, nagu poleks kunagi enne ennast liigutanud. Kuhu oli kaudunud mu võhm ja jaks. Mul tekkis enda peale selline pahur olek, et võta kokku ennast Kiku! No ikka mega veider oli see minu jaoks. Asi polnud ainult jõuetuses, vaid ka mu aeglastes liigutustes. Väiksest jänkust sai tigu. Teod üldiselt ei meeldi mulle.

Aga võib olla oli tegemist lihtsalt halva päevaga. Tänae uus päev ja uued väljakutsed. Kavatsen ikka täie rauaga panema hakata nii palju kui võimalik. Õhtusse plaanisin ära juba Griti ja Pumpi. Burn, fat, burn! Kõik koogipoisid tuleb välja teenida. Ka tagant järele, hehe.

Üldiselt on see aasta lõpp nagu aasta lõpp ikka. Mingid otsad tuleb kokku tõmmata, liiga kokku ei tõmba samas midagi. Ülevaatlikult ajas tagasi minnes on üks päris kift aasta olnud. Ma saan tegelikult päris uhke ja rahul olla. Igasuguseid tõususid ja mõõnasid on ette tulnud. Aga lõppude lõpuks on iga asi vajalik olnud. Ja "lohutan" end sellega, et what's meant to be, will always find a way to be.

Nagu ikka, siis kui rahulikuks läheb, tuleb jälle uued plaanid välja genereerida. Et ikka oleks elus see miski. Ja ärevus uue aasta ja uute plaanide ees on suur. Seesmiselt säriseb üks rakett juba pikemat aega ja ootab õhku laskmist. Tunnen, et tuleb kõva pauk. Aga sellest kõigest ma räägin varsti..

Loodan, et kõikidel on olnud imeline jõuluaeg ja aastalõpp! Uude aastasse veel rohkem eesmärkide täitumist ja kindlat meelt, lõbusaid hetki ja armsaid inimesi. Loomulikult veel paremaid eluviise ja tervislikemaid valikuid. Ja mis kõige tähtsam - palju palju ARMASTUST! Nii enda kui ka teiste vastu :)

Nüüd lõppu tulistan ühe pildihunniku vahepealsest jõuluajast!

Vahvat ja elamuste rohket aastate vahetumist kõigile, mu armsad!

Kiku

Trenni, trenni, trenni!

Hommikusöögiks muna vol. miljon

Beebi sai kuudi

Minu jõulukringel

Jõuluhommikul jätkuvalt täitsa tervislik hommikusöök

Šokolaadi fondant - vahel ju võib.

Päkapiku töökoda

Kodu

Esimene jõuluõhtu