Vaatasin kiire pilguga oma postitusi üle. Tegelikult paigutuse ja lõikude sättimiseks, et oleks parem lugeda, kui keegi peaks vanades postitustes veel tuhlama. Ja leidsin end selle kohe täis saava viie kuu jooksul ikka ühest ja teisest äärmusest. Küll ma kilkan ülevoolavalt õnnetundest, järgmine hetk istun kassiahastust tundes nagu õnnetuse hunnik. Ehk ma olen keskmisest emotsionaalsem inimene. Iga ilus asi elus on minu jaoks kordades ilusam ja iga draama on maailma lõpp. Täitsa tunnen iseennast ära, haha.
Aga teate mis. Ma arvan, et nii ongi normaalne. See kõik on muutnud mind täpselt selliseks inimeseks, kes ma pole kunagi varem olnud. Nii vaimselt kui ka füüsiliselt palju tugevam.
Ja mis siis, et vahepeal üks jama teise järel! Sest lõpus skoorib hea ikka.
Üritan küll rohkem õppida elama selles ühes ajas - olevikus- mis parasjagu käsil on, aga mõtted siiski rändavad siia ja sinna. Selleski proovin näha head. Esiteks tegutseda saan ju ainult praegu, samas saan ajas tagasi vaadates analüüsida toimunut ning õppida sellest, mida vaja muuta. Noo.. kui ma vaid oskaks oma vigadest ka päriselt õppida, haha. Tulevikust leian aga motivatsiooni ja eesmärke.. Tulevik annab võimaluse unistada sellest, mida olevik pole veel andnud. Pole ma ju veel jõudnud omadega sinna mäele, kus ma tunneks enese sees "Olen kohal!". Kindlasti kunagi jõuan sinna tippu, kus kohast avastan uued mäed, mis seniste unistuste taha varju jäänud on. Võib olla kõlab see kõik veidikene klišeena. Aga kui ma aasta-kahe-kolme pärast avastan end mäelt ja that's it. Siis oleks ju pööraselt igav.
Mis puutub möödunud aega kiikamisse, siis vau! Ma poleks eelmisel aastal uskunud millist tugevat tunnet ma tunnen. Olen ülesse leidnud tahtejõu, enesekindluse, usu (mitte et ma mingisse usku oleks pööranud ).
Lihtsalt ma tean, et olen võimeline paljudeks asjadeks, kui ma ise piisavalt tahan ja olen valmis selle kallal vaeva nägema.
Ütleme nii, et olen põhimõtteliselt terve elu arvanud, et enesekindlus saab tulla ainult ilusa välimusega. Loomulikult tuleb ka ideaalse keha omamisest seda juurde, ega see arvamus päris nulli ei ole läinud. Aga...Endale suureks suureks üllatuseks leidsin (suutsin leida) selle hoopis millestki muust. Ma ei ole küll peenike, ilmselt üldsuse silmis ikka väike armas paksuke. Ma teen ise enda üle fatty naljasid aga tõesti naeran ise siiralt, mitte ei ürita nende taha kuidagi varjuda või otsida haletsust. Seda ei vaja ma enam ammu.
Olen tugev tüdruk! Mul on lihased, vastupidavus,jõud. Mu keha on arenguvõimeline. Tunnen uhkust oma musklite üle ja kuigi ma pole väike, siis keha hakkab ikka mingit vormitud kuju võtma, jee.
Ma jaksan raskuseid tõsta ja ma suudan joosta üle 5km. Need on minu jaoks saavutused ja ma tunnen enda üle uhkust. Ja siit kasvabki enesekindluse sammas minu sisse. Ma olen enamus aega keskendunud sellele, mis mulle endas ei meeldi ja nii ei saagi kunagi meeldima hakata. Ikka klaas on pool täis, mitte pool tühi. Nüüd kui ma näen enda juures neid toredaid külgi, mis mulle meeldivad. Siis ma armastan end palju rohkem ja tunnen ennast iseendana palju paremini.
Ma olen täna nii palju oma elu peale mõelnud. Mitte, et ma seda koguaeg ei teeks. Jõulukuu on poole peal ja vaikselt ongi hea teha tagasivaade aastasse. Polnud ammu see aeg, mil mängisid rolli hoopis teised väärtused. Ei mõtle ainult šokolaaditahvleid.
Olen hämmingus kui palju võib muutuda elus väga lühikese aja jooksul. Öeldakse, et need inimesed on õnnelikud, kes teevad asju, mida armastavad. See on lihtsalt nii tõsi!
Ma armastan nii väga igat oma trennikorda. Viimasel ajal aina kasvab kordade arv ja ma tahan veel ja veel. Mitte ainult kaloripõletamise eesmärgil. Vaid sinna on kaasatud mu tore myfiti pere. Mulle meeldivad inimesed mu ümber. Blogi on mulle tähtis. Need asjad ei ole ammu minu jaoks lihtsalt mingi hetke emotsioon. Olles õigel ajal õiges kohas, olen enda ümber loonud oma imelise maailma. Kõike teen meeletu naudinguga ja minu suurimad unistused, soovid, tahted - kõik on seotud selle maailmaga. See ongi see, mida ma teha tahan. Vähemalt lähimatel mitmetel mitmetel aastatel. Kõige selle keskel tunnen ma end rahulolevalt, õnnelikult ja turvaliselt.
Nii äge on tunda, hoolimata kõikidest jamadest, end õnnelikuna, sest tegelikult on nii palju head toimunud!
Terve aasta on mulle nii palju õpetanud ja mind kasvatanud. Minu kallis kallis emme ja teised kullatükid ehk oskavad enim näha minuga toimunud muutusi. Minu sees on üks suur soe koht, mis on täis tänulikkust. Ma olen nii nii tänulik ja õnnelik! Kõik mu kallid toetavad lähedased, uued tuttavad, inimesed kes leiavad minust motivatsiooni ja inimesed kes mind inspireerivad. Mu armsad treenerid. Amazing, kui palju see kõik annab!
Uute tuttavate puhul pean eelkõige silmas teisi blogijaid ja tervisefriike, kellega olen igapäevaselt suhtlema hakanud. Omaringi inimestega on nii äge lobiseda ja seal juures teada, et neile ka päriselt meeldib nendest asjadest päriset ka sama palju rääkida, kui minule endalegi. Äge, või mis?!
Täna näiteks tundsin oma õnnemolekulide ülevoolavaust juba enne hommikust trenni. Ihihi ja hahaha. Üldse oli ekspromt trenni minek. Reede hommikune bodypump.. miski ei kõla paremini võiks öelda. Davai, teeme ära! Trenn ise oli eriline, sest kaks mu lemmik treenerit olid koos. Ja minu lemmik trenn. Viktor andis esimest korda uue täis kava pumpi. Powerit oli täie rauaga. Kõrval pumpis saalis kaasa mu teine lemmik lemmik treener Kris-Marie. Teisel pool mu BFF. Tuju nii laes. Soojendusloo ajal tekkis juba tibutagi selga, sest esile kerkisid emotsioonid Fitness Explosionilt. Oh my!
Sujuvalt mainin ära, mis on äge ja hea, et Bodypumpis on ülisheff see 88 kava. Lood on mõnusad, hea on trenni teha. Harjutused on uued ja põnevad. Ja mulle meeldib alguses eriti see väike ärevus, kui kõik veel täpselt selge ei ole. Lohutuseks squattimine ja väljaasted pole megakillerid. Kuigi kükkide tegemine tegelt mulle meeldib. See põletav tunne on nauditav. Aga välja astete ajal ma kirun maa alla neid ja mul on nii valus vahepeal. Aga "enne valus, pärast ilus," Viktori legendaarsed sõnad. Sealt see ilus peps ju tulema hakkab. Minu suureks suureks õnneks on kõhulihaste osa korralikult raskem, kui eelmises kavas. Burn, burn, burn. Loodetavasti on kolme kuu pärast näha seda põlemist. Ja mis mulle veel hullupööra meeldib on käte treenimine. Need on trenni ajal juba päris ilusasti lihastes.
Bodypump vist ei tüüta mind kunagi ära. Esieks hea on see kolme kuu kaupa kava värk, selle ajaga saab end proovile panna, arengut jälgida ja just kui sutsu igavaks jääma hakkab.. tuleb uus.
Nüüd on aeg magama minna. Hetkel kõlab mõte mõnusast unest, pikast hommikust koos meganämma breakfast in bed 'iga, hommikustest trennidest (Pump ja proovin Attacki uue kava ka ära) jne - I M E L I S E L T.
Ma armastan oma mõnusaid laupäevi. Ja kvaliteet aega oma inimestega. Jälle koht väikestest asjadest palju rõõmu tunda.
Teile kõigile mu armsad inimesed, ütlen ma suure aitähi, et olete minuga. Ja soovin teile ilusat nädalavahetust!
Teie Kiku
Aga teate mis. Ma arvan, et nii ongi normaalne. See kõik on muutnud mind täpselt selliseks inimeseks, kes ma pole kunagi varem olnud. Nii vaimselt kui ka füüsiliselt palju tugevam.
Ja mis siis, et vahepeal üks jama teise järel! Sest lõpus skoorib hea ikka.
Üritan küll rohkem õppida elama selles ühes ajas - olevikus- mis parasjagu käsil on, aga mõtted siiski rändavad siia ja sinna. Selleski proovin näha head. Esiteks tegutseda saan ju ainult praegu, samas saan ajas tagasi vaadates analüüsida toimunut ning õppida sellest, mida vaja muuta. Noo.. kui ma vaid oskaks oma vigadest ka päriselt õppida, haha. Tulevikust leian aga motivatsiooni ja eesmärke.. Tulevik annab võimaluse unistada sellest, mida olevik pole veel andnud. Pole ma ju veel jõudnud omadega sinna mäele, kus ma tunneks enese sees "Olen kohal!". Kindlasti kunagi jõuan sinna tippu, kus kohast avastan uued mäed, mis seniste unistuste taha varju jäänud on. Võib olla kõlab see kõik veidikene klišeena. Aga kui ma aasta-kahe-kolme pärast avastan end mäelt ja that's it. Siis oleks ju pööraselt igav.
Mis puutub möödunud aega kiikamisse, siis vau! Ma poleks eelmisel aastal uskunud millist tugevat tunnet ma tunnen. Olen ülesse leidnud tahtejõu, enesekindluse, usu (mitte et ma mingisse usku oleks pööranud ).
Lihtsalt ma tean, et olen võimeline paljudeks asjadeks, kui ma ise piisavalt tahan ja olen valmis selle kallal vaeva nägema.
Ütleme nii, et olen põhimõtteliselt terve elu arvanud, et enesekindlus saab tulla ainult ilusa välimusega. Loomulikult tuleb ka ideaalse keha omamisest seda juurde, ega see arvamus päris nulli ei ole läinud. Aga...Endale suureks suureks üllatuseks leidsin (suutsin leida) selle hoopis millestki muust. Ma ei ole küll peenike, ilmselt üldsuse silmis ikka väike armas paksuke. Ma teen ise enda üle fatty naljasid aga tõesti naeran ise siiralt, mitte ei ürita nende taha kuidagi varjuda või otsida haletsust. Seda ei vaja ma enam ammu.
Olen tugev tüdruk! Mul on lihased, vastupidavus,jõud. Mu keha on arenguvõimeline. Tunnen uhkust oma musklite üle ja kuigi ma pole väike, siis keha hakkab ikka mingit vormitud kuju võtma, jee.
Ma jaksan raskuseid tõsta ja ma suudan joosta üle 5km. Need on minu jaoks saavutused ja ma tunnen enda üle uhkust. Ja siit kasvabki enesekindluse sammas minu sisse. Ma olen enamus aega keskendunud sellele, mis mulle endas ei meeldi ja nii ei saagi kunagi meeldima hakata. Ikka klaas on pool täis, mitte pool tühi. Nüüd kui ma näen enda juures neid toredaid külgi, mis mulle meeldivad. Siis ma armastan end palju rohkem ja tunnen ennast iseendana palju paremini.
Ma olen täna nii palju oma elu peale mõelnud. Mitte, et ma seda koguaeg ei teeks. Jõulukuu on poole peal ja vaikselt ongi hea teha tagasivaade aastasse. Polnud ammu see aeg, mil mängisid rolli hoopis teised väärtused. Ei mõtle ainult šokolaaditahvleid.
Olen hämmingus kui palju võib muutuda elus väga lühikese aja jooksul. Öeldakse, et need inimesed on õnnelikud, kes teevad asju, mida armastavad. See on lihtsalt nii tõsi!
Ma armastan nii väga igat oma trennikorda. Viimasel ajal aina kasvab kordade arv ja ma tahan veel ja veel. Mitte ainult kaloripõletamise eesmärgil. Vaid sinna on kaasatud mu tore myfiti pere. Mulle meeldivad inimesed mu ümber. Blogi on mulle tähtis. Need asjad ei ole ammu minu jaoks lihtsalt mingi hetke emotsioon. Olles õigel ajal õiges kohas, olen enda ümber loonud oma imelise maailma. Kõike teen meeletu naudinguga ja minu suurimad unistused, soovid, tahted - kõik on seotud selle maailmaga. See ongi see, mida ma teha tahan. Vähemalt lähimatel mitmetel mitmetel aastatel. Kõige selle keskel tunnen ma end rahulolevalt, õnnelikult ja turvaliselt.
Nii äge on tunda, hoolimata kõikidest jamadest, end õnnelikuna, sest tegelikult on nii palju head toimunud!
Terve aasta on mulle nii palju õpetanud ja mind kasvatanud. Minu kallis kallis emme ja teised kullatükid ehk oskavad enim näha minuga toimunud muutusi. Minu sees on üks suur soe koht, mis on täis tänulikkust. Ma olen nii nii tänulik ja õnnelik! Kõik mu kallid toetavad lähedased, uued tuttavad, inimesed kes leiavad minust motivatsiooni ja inimesed kes mind inspireerivad. Mu armsad treenerid. Amazing, kui palju see kõik annab!
Uute tuttavate puhul pean eelkõige silmas teisi blogijaid ja tervisefriike, kellega olen igapäevaselt suhtlema hakanud. Omaringi inimestega on nii äge lobiseda ja seal juures teada, et neile ka päriselt meeldib nendest asjadest päriset ka sama palju rääkida, kui minule endalegi. Äge, või mis?!
Täna näiteks tundsin oma õnnemolekulide ülevoolavaust juba enne hommikust trenni. Ihihi ja hahaha. Üldse oli ekspromt trenni minek. Reede hommikune bodypump.. miski ei kõla paremini võiks öelda. Davai, teeme ära! Trenn ise oli eriline, sest kaks mu lemmik treenerit olid koos. Ja minu lemmik trenn. Viktor andis esimest korda uue täis kava pumpi. Powerit oli täie rauaga. Kõrval pumpis saalis kaasa mu teine lemmik lemmik treener Kris-Marie. Teisel pool mu BFF. Tuju nii laes. Soojendusloo ajal tekkis juba tibutagi selga, sest esile kerkisid emotsioonid Fitness Explosionilt. Oh my!
Sujuvalt mainin ära, mis on äge ja hea, et Bodypumpis on ülisheff see 88 kava. Lood on mõnusad, hea on trenni teha. Harjutused on uued ja põnevad. Ja mulle meeldib alguses eriti see väike ärevus, kui kõik veel täpselt selge ei ole. Lohutuseks squattimine ja väljaasted pole megakillerid. Kuigi kükkide tegemine tegelt mulle meeldib. See põletav tunne on nauditav. Aga välja astete ajal ma kirun maa alla neid ja mul on nii valus vahepeal. Aga "enne valus, pärast ilus," Viktori legendaarsed sõnad. Sealt see ilus peps ju tulema hakkab. Minu suureks suureks õnneks on kõhulihaste osa korralikult raskem, kui eelmises kavas. Burn, burn, burn. Loodetavasti on kolme kuu pärast näha seda põlemist. Ja mis mulle veel hullupööra meeldib on käte treenimine. Need on trenni ajal juba päris ilusasti lihastes.
Bodypump vist ei tüüta mind kunagi ära. Esieks hea on see kolme kuu kaupa kava värk, selle ajaga saab end proovile panna, arengut jälgida ja just kui sutsu igavaks jääma hakkab.. tuleb uus.
Nüüd on aeg magama minna. Hetkel kõlab mõte mõnusast unest, pikast hommikust koos meganämma breakfast in bed 'iga, hommikustest trennidest (Pump ja proovin Attacki uue kava ka ära) jne - I M E L I S E L T.
Ma armastan oma mõnusaid laupäevi. Ja kvaliteet aega oma inimestega. Jälle koht väikestest asjadest palju rõõmu tunda.
Teile kõigile mu armsad inimesed, ütlen ma suure aitähi, et olete minuga. Ja soovin teile ilusat nädalavahetust!
Teie Kiku
Kamu Bakalan Nyesal kalau tidak tahu ini...
VastaKustutaDi Bolavita Anda bisa mendapatkan Uang sampingan yang cukup lumayan bila memiliki skill bermain dan hoki yang berlimpah ...
BOLAVITA Agen Games S-L-O-T Online Indonesia !
Dapat di Akses Melalui Smartphone Kesayangan anda ! Minimal Deposit 50ribu saja ! Bonus Jackpot Ratusan Juta Setiap Hari !
Memberikan Bonus Cashback 5% - 10% setiap Minggu !
Informasi Selengkapnya Hubungi Cs kami yang bertugas :
WA : +62812-2222-995
Line : cs_bolavita
WeChat : BOLAITA
BBM : BOLAVITA
Aplikasi Live Chat Playstore / App Store : BOLAVITA Sabung Ayam