esmaspäev, 16. detsember 2013

Vahelduse võlu

Täna üle mitme mitme nädala oli treener Kendra jälle oma õigel kohal ja andis pumpi. Mis pani mind mõtlema sellele, et mul on küll tekkinud lemmikud lemmikud treenerid, kelle trennides kohal olen. Aga! Tegelikult ei tohi jääda kinni kusagile ühte punkti.

Vahepeal on olnud igasuguseid asendustreenereid ja viimasel ajal olen sattunud kuue erineva treeneri juurde pumpima. Avastasin võlu, mis sellega kaasneb.

Igal treeneril on olnud oma nägemus asjast ja seetõttu pööravad ka erinevatele harjutustele erinevat tähelepanu. Sellesmõttes, et üldiselt ikka kõike näitavad korrektselt ette aga vastavalt treenerile, jäävad neile saalis olevate inimeste puhul erinevad vead pinnuks silma. Kes palub põlvi hoida pehmetena, kes selga sirgena. Kes kükkides suruda läbi kanna ja kes biitsepsit tehes rannet sirgenda.

Kui kõik need murepunktid endale kõrvataha panna ja ennast kontrollida, siis on vigastuste võimalus väikene ja iga liigutus, iga pingutus läheb õigesse kohta.

Mingi aeg oli see kui jälgisin, et põlved ei läheks üle varvaste. Nüüd tuleb see iseenesest. Ei kipugi kuskile ninali kukkuma, haha. Täna Kendra rõhutas kükke tehes, kui varbad välja poole natukene olid, et põlved läheksid samas suunas. Ütlen ausalt, et polnud selle peale väga ise mõelnud ja täna pöörast rohkem tähelepanu sellele. Asi toimis! Tundsin suuremat pingutust tuharas..asi läks õigesse kohta!

Kift, et üldse on meie ümber tekkinud nii palju treenereid. Ja tegelikult on kõik omamoodi vinged ja motiveerivad!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar