reede, 14. märts 2014

Mul on plaan.

Selline päev, kus on nii palju informatsiooni ja mõtteid, mida ma tahaksin jagada. Aga see ülepulbitsev olukord võib lõppeda ühe segase koogel-moogeliga. Aga ma üritan leida selles kõiges üks siduv loogika.

Millekski uueks pole vaja ju uut esmaspäeva, uut kuud või uut aastat. Ja mõni "uus" plaan on homme-alustan-selle-uuega asemel näiteks aega võtnud mõned kuud.. siinkohal märkides, et plaani algne mõte oli nüüd ja KOHE alustada.

Noh.. see nüüd ja kohe jõudis lõpuks kätte, peale 2.5 kuud, haha. Igatahes stardin sellega, et tegin uuesti kehaanalüüsi Myfitnessis. Nii nii, oli nii rõõmustav pool kui ka väikseks angry birdiks muutev osa sel värgil. See kaalunumber ise oleks võinud olla poole aasta lõikes parem, et ma ikka kuidagi ei suuda ühest toppamise kohast edasi suruda end. Päris paigal ei seisa, keha ikka rohkem toonuses ja pringim kui varem, aga noo ikka tekitab see veits meelehärmi, et kuidas see number puhtast matemaatikast juba ei liigu.

Põhimõtteliselt kui olen megatubli, siis on 2kg vähem. Muidugi sellega kaasneb sada korda parem enesetunne, lihaseid rohkem näha ja pole mumpsi põdemis tunnet ka peal. Ja siis kui olen veitsa ükskõiksem võib see number olla sutsu suurem ja õnneks see paar kilokest ei röögi väljanägemises. Aga sellega kaasneb paistes tunne ja no minu enda silmad näevad siis küll läbi 5x suurendusklaasi.

Kes mind juba kauem teab, teab et ma ei ole nii võrd palju enam mingis kaalunumbris kinni. Ja minu tervislik eluviis ei ole kinnisidee kaalulangetamisest ja dieedi pidamisest. Minu jaoks on see midagi palju rohkemat. See on minu elu osa nagu lauljal laulmine või kirjanikul kirjutamine. Et selleta ei kujuta oma elu ette. Tervisliku toitumise peamine eesmärk ei ole kaalulangetamine ja see pole lühiajaline projekt, seda ma võin jäädagi korrutama. Samas see ei ole ka mingi range enesepiitsutamine ja kõikide isude vältimine, ka pahade isude. Tuletan meelde endale ja teistele, et see on kompott heast enesetundest, energiast, rõõmsast tujust, keha varustamisest vitamiinidega, jõu ja tervise tagamisest. Sihkat-sahkat vahel ka teelt välja kaldumine käib asjaga kaasas. Aga see selleks.

Hea oli see, et keha koostist olen poole aastaga nii palju muutnud, et jään normi piiridesse. Keha üldine rasvaprotsent on normi piiris, va. kehapiirkond, küll tuleb seda siiski alandama veel hakata. Aga käed ja jalad, viimased veel minu jaoks eriti probleemsed, on normis. Eelmisel mõõtmisel oli kogu kehas rasva üle. Lihasmass üle kogu keha kannab staatust hea, seega on toimunud areng normaalselt heale, whuhu. Kokkuvõttes selle masina arvates, olen ma normaalne inimene. Loota ju võib, haha.

Ma olen kaotanud 2 kilo rasva oma kehalt. Hmm, 10x200g võipakki on päris korralik hunnik, või mis?! Ja olen asendanud selle 1kg lihasmassiga. Seega mu suurenenud trennikoormus on vilja kandnud.

Mis minu jaoks oli veel selline korralik muutus, oli vistseraalse rasva näitaja langemine 60lt 48le. See on siis see rasv, mis jääb sissepoole ja elundite vahele. So, good news good news.

Kiire ülevaade antud, milline kehaanalüüsi vastus oli. Aeg järgmiseks uudiseks.

Nagu ma enne mainisin, siis on vaja keharasva veel alandada. Kindlalt kuskil viis kilo. Selleks on vaja muutust, tegutsemisplaani, pühendumust ja tahtejõudu. Suhteliselt kõik on minus endas kinni.. Aga see plaani osa, sellega lood sellised, et palusin oma treenerilt Viktorilt kaalunõustamist.  Siin ei piisa hetkel minu enda tervislikest valikutest ja trennidest.

Ja plaani ja toetust, kuna ma üksi ei saa hakkama selle langetusega. Mulle pole vaja selgitusi, mis on hea ja mis halb söök. Vaja on täpset plaanuskat, kuidas ja millal, mida ja palju süüa, et tulemused oleksid ootuspärased. Arvestades siin juures minu üldist eluviisi, treeninguid ja keha. Ja on vaja kedagi, kellele kurta ja nutta, riielda saada ja kes maapeale sealt suhkruvati vahelt tooks, kui olen pead kaotamas..

Eile oli meil kokkusaamine, kuhu ma võtsin kaasa oma senise menüü näidise ja mõlemad kehaanalüüsid. Kõik oma küsimused..

Ma läksin sinna teadmisega, et mul on abi vaja, aga arvasin et olen ja jään rohkem oma asjadesse kinni. Et ise laon ette millest ma loobuda ei taha ja kuidas kõik olla võiks...hmm.. wait a second.. et nagu mis POINT sellel kaalunõustamisel siis üldse oleks. Kui ma poleks nõus midagi muutma. Ilmselgelt on muutus vaja, kuni ma seni pole väga edukalt suutnud oma polstrit maha saada. See jõudis mulle esimesel hetkel, mil Viktoriga kokku sain, kohale. Nii siis käskisin endal igasugused enesepettused ja asjade mahasalgamised, kuskile tahaplaanile surumised ja salgamised nüüd kõik sinna paika jätta ja võtta vastu kõik uus, mis vaja.

Ma olen mega motiveeritud ja mul on miljon korda kindlam tunne, et ma saan hakkama ja püsin reel, kui mul on abistav nõuandja kõrval.

Põhimõtteliselt on kolmeks kuuks asi paika pandud. Kahe nädala tagant hakkan tegema kokkuvõtteid kuidas läinud on. Kõik hakkab leidma kajastust ka siin blogibeebis.
Kuna ma ei ole mingis kindlas kaalunumbris kinni ja ei oska ette kujutada reaalselt seda mahtu, mis ma maha pean saama, et oleksin rahul. Seega ma ei saa teile tuua välja kindlat sihti. Pakun et see jääb sinna 5-10kg vahele, haha.

Jamh, tõsisasi on see, et ma küll siiani omast arust olin tervislik toituja. No see tähendab, et olengi AGA tegelt mu menüü ikka üli üksluine. Ma olen kõikide infomatsiooni kuhjade alla mattunud, enda jaoks ebaloogilisi põhjendus leidnud, miks üht või teist mitte süüa. Ise arvan, et just selles ühekülgses toitumises see suur aga peitubki, miks ma pole kaalust alla võtnud. See tähendab, rasva vähendanud. Kehal on millestki puudus ja ta ei taha väga midagi ära anda.
Nii siis vestlemise käigus jõudsime lahenduseni, et hakkan jälle sööma nt pruuni riisi ja kinoad ja leiba. Kõike muidugi täistera ning kõrge kvaliteediga. Puhast toitu.

Olen täpselt kalorihulga toidukordade vahel päevapeale ära jaganud. Üritan hoida silma peal korraga saadavatel süsivesikutel ning valkudel, rasvadel. Samuti pööran rohem tähelepanu sellele, millised toiduaineid ma koos söön. Et võimalikult vähe plaanist kõrvale kalduda, siis ma otsustasin et hakkan toitu ette tegema, kaalun mõistlikud portsud valmis ja siis on söök kohe võtta, kui kõht tühi. Mitte ei haara enam käsi kiirelt mingi mitte nii hea ampsu järele.

Kõige rohkem vaeva pean nägema just koguste ja toiduainete suhte paika timmimisega. Siis veel puuvilju oluliselt vähendama. Neid ma ikka söön.. oih, sõin.. päris palju.

Eile sain üldse nii paljus paika raputatud ja suutsin nagu kõrvalt vaadata enda eluviisi ja näha kui palju enesepettust on tegelikult minuga igapäevaselt kaasas.

Samuti trenni kohapealt tuleb palju muuta ehk siis kardio kardio kardio..on mu uus bestikas. Pikad nürid jõusaalitreeningud, et rasvapõletus oleks maksimaalne. Ma olen hetkel nõus absoluutselt kõike tegema, et ma saaks oma rasvaprotsenti vähendatud. Pumpist ma täitsa ei loobu, kaks korda nädalas jään ikka selle lemmikukese juurde, whuhuu.

Haha, aga mis mina lollakas veel tegin, et jumala eest kõik isud maandada. Eile tegin max level patupäeva, täna on toidupohmell. Aga see kõik oli teadlik valik, et järgmiste kuude väitel saaksin endale raskemal hetkel meedle tuletada, et see kräpp on nii paha ja ahistav. Ma tundsin, et mul on vaja seda. Ja ma ei tunne mingeid süümekaid. Kas see oli õige või mitte, mul hetkel vahet pole.

Täna alustasin oma väga tublit teekonda. See saab olema kindlasti katsumus, raske, vaevarikas. Aga kui see oleks kerge, siis kõik teeksid seda. Sooo, ootan ise põnevusega oma ilusaid tulemusi. Juttu sai palju ja ilmselt ka segane. Aga nagu ma alguses mainisin, siis mõtete ülevoolavus on suur.

Hoian kursis, ootan kõiki küsimusi.

Olge tublid!

Kiku

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar