Motiveeritud, justkui oleks seda taevast alla sadanud.

Minu puhul üsna tüüpiline tujude ja emotsioonide üles-alla kõikumine nagu kõige kreisimal mäestikul, on õnneks alustanud oma teekonda tipu poole. Ma olen täis energiat, teotahet, tahaks kohe midagi suurt ja uhket ette võtta või korda saata.

See tuhin ja positiivsus tuleb kohe ära kasutada, õigesse kohta suunata, et sellest saaks maksimumi võtta. Midagi ei tohi raisku lasta ning mida rohkem tööd ja vaeva, seda paremad tulemused. Seda parem preemia -  enesega rahulolu. See on nüüd küll maailma parim tunne, kui saad ise enda seltskonnas olla maailma parimas seltskonnas, ilusa ja tugeva persooniga koos, haha.

Ma õpin üha enam ja enam endast lugu pidama ja nautima seda endaga olemist. Mulle meeldib olla üksi, teha oma asju pühendumusega ja täpselt enda soovi järgi viia end  maailma, inimeste sekka.
Võib olla mõtlete, et kaua võib endaga sõbraks saada ja mis selles nii olulist on. Siis teadke, et kui oled enda jaoks olnud vastik ja väärtusetu, ääretult madala enesehinnanguga, see seltskonna lõbus ja tore. See lõbus ja tore, mille taha oli hea varjuda..siis see võtab aega. Ja on ääretult tähtis areng. Päev päevalt avastad, et see ja teine enam ei häiri. Hea on olla. Tegelikult on see imeline ja raske teisele inimesele seletada.

Ma olen mõned viimased nädalad tegelikult üle pika aja väga tubli olnud. Siiralt kiidan end. Mu toitumine on nii mitmekesine, korralik ja puhas olnud. Süsteem on tekkinud ja asi toimib nagu kellavärk. Uskumatu, kui kiiresti ja häid tulemusi paar nädalat korralikku toitumist ja õigeid toiduaineid kokku pannes, endaga kaasa tuua võib.

Üldse mul on kokkamise vaimustus. Tahaks koguaeg midagi head ja ilusat valmistada. Katsetada ja nautida. Kui seda söögitegemist algusest peale nautida, alates poes asjade kokku lappamist, lõpetades toidu ilusa serveerimisega, siis muutub see reaalne söömine hulgaliselt ebaolulisemaks. Pole nii aheldatud sellesse söömise kui enda mõttesse. Jälle üks positiivne külg, mille avastanud olen.

Ise ma tean täpselt, kui aus ma olen olnud iseenda vastu, kui palju ma trennides pingutanud olen ning mis tulemusi sellega oodata võin. Ja ausalt ma sel nädalal pumpides avastasin, et mul on hullult tulnud välja õla, selja, biitsepsi siluetid. Nii ilus!! Motiveerib nii hullult edasi pingutama, et koguaeg oleks lihaselist keha näha. Viimasel paaril nädalal peale ilusa toitumise olen sutsu oma pumpimise raskuseid tõstnud. Eks need kaks asja kokku on oma hea töö ära teinud. Vahel toimub paari nädalaga oluliselt suurem muutus, kui mõne kuuga.

Ilmselt teiste jaoks pole võib olla need muutused midagi märkimisväärset, aga ma ise tean, mis on muutunud. Ma panen igat väiksematki muutust tähele ja üldsegi.. väikestest muutustest tuleb ju lõpuks üks suur.

Vahepeal kaob nagu usk ära. Või selline kergelt tuim seis, et ei tea kas ma ikka kunagi saavutan sellise hot body, et oleksin rahul. Ühel kohal tammumise tunne. Justkui that´s it, kaugemale ja paremaks ma ei suuda saada. Mitte, et nüüd löön nii käega ja lähen burksi järgi. Vaid, et lepin hetke seisuga ja hoian seda. Teen trenni ju nii kui nii, sest mulle tõesti meeldib teha ja söön tervislikult, sest mulle maitseb. Ei põe iga suhkrutera pärast, mis suhu satub.. kuni tuleb see, STOP! thinking of this bullshit and please go to squat, Kiku!  
"If it was easy everyone would do it"

Ja siis on vaja end boostima hakata. Ja meelde tuletada, et tegelikult olen ju tubli olnud ja pean edaspidi ka olema. Siin tulevad appi pildid. Nende abil on kõige parem võrrelda ja näha neid nõrku kohti, mis arenenud on. Ning ka neid, mille kallal on vaja veel järjepidevust ja vaeva näha.

Mul on nii kahju, et mul pole rohkem vanu pilte, kus oleks näha kui vormist väljas ma olen olnud. No kui PAKS ma ikka olin, millised polstrid ja lihtsalt mingi vormita keha oli kunagi. Siis saaks rohkem neid enne ja nüüd pilte võrrelda ja visuaalselt välja tuua need muutused, mis minuga toimunud on.

Mitte, et ma oleksin nüüd mingi ulme heas vormis. Aga paremas kui eales varem. Kui ma praegu ikka pingutades mingid lihased nii seljal, kätel kui ka kõhul välja punnitan, siis aasta tagasi oleks see ainult lilla näolapiga lõppenud, hahaa.

Väike motivatsiooni süst tehtud, usk taastatud ja läheb minna!

Üks pilt ütleb ju vahel rohkem kui tuhat sõna, sooo..

2 aastat tagasi, kui üldse trenni ei teinud ja sõin suvaliselt VS. täna hommikul, täiesti teise inimesena