Hommikul ärgates oleks oodanud tõusvat päikest, mis suundub kõrgele sirama, mille saatel hommikusööki süüa. Aga mis seal ikka, laupäeva hommik peab ikka mõnus ja pikk ärkamine olema. Pikk ta oli, sest välja ma magasin ja ma-ei-tea-mis-mul-viga-on, et ma laupäeval kell 6.30 ärkasin. Vedelesin tunnikese veel küll voodis, aga no ikkagi.
Selline mõnus rahutunne on sees, kergelt segatud ärevusega. Valasin kuuma kohvi tassi ja nüüd on aeg kaheks lemmik tegevuseks - blogimiseks ja hommikusöögi söömiseks, hehe.
Eile ma mingi ülevaate andsin, et mis mul on plaanis. Tegelikult hetkel ei olegi enam õige kasutada sõna "plaanis", vaid mille nimel nüüd töötan. Aga sellises tunnete ja emotsioonide üleküllasuses ma ei jõudnudki konkreetselt lahti seletada, kuidas oma järgmised kolm kuud veedan. Esialgu leppisime Viktoriga kokku, et perioodiks kujuneb aeg, mis peaks lõppema siis suve algul. Suveks vormi?! Haha, rohkem plaanin ikka kogu eluks. Kui peale neid kuukesi olen saavutatud rahul, siis vaatame mis edasi saab.
Niisiis järgmised kuud ma panen põhirõhu rasva vähendamisele kehas. Üritan kõike kombineerida nii trennis kui toitumises, et rasvapõletus oleks maksimaalne, sealjuures ma KINDLASTI ei taha grammigi oma lihasest kaotada.
Toitumise poole pealt polegi asi midagi nii hullu. Pigem ma nüüdsest söön palju rohkem ja erinevamaid asju, kui nüüd viimasel poolaastal, kui mu põhitoit oli salat, muna ja kodujuust.
Ma hakkan jälle riisi sööma ja leiba sööma. Minu jaoks on see suur muudatus, ma vana võikude fänn olin teraviljalised nii välja lükanud oma menüüst. Mul oli peas koguaeg nagu mingi hääl mis karjus, et süsivesikud ja teravili - EI EI EI. Eks see kõik oli ümber ringi ammutatud infost mulle sisse talletunud. Aga kui Viktor mu käest küsis, et miks ma neid ei söö. Teate, ausalt ma ei osanud ühtegi adekvaatset vastust välja mõelda. Ma tean miks ma ei söö valget nisujahu ja valget riisi, sest mul on peale neid kõhus raske ning punnis tunne. Aga miks ma näiteks ei söö täistera rukkileiba või pruuni riisi. Miks ma nii minimaalselt söön tatart ja isegi viimasel ajal kaerahelbe putru süües süümekaid tundsin. Ma ei tea.. Ja nüüd korrutan endale, et häid süsivesikuid on vaja ja ma olen ju koguaeg arvanud, et normaalne on kõike süüa, et miks ma ise nii ei teinud. Oeh, küll mul on iseendaga ikka raske, haha.
Teine asi toitumises, mis on suurem muutus, on vähendada loomseid valke ja asendada neid suuremas osas taimsetega. Seega ma ei loobu millestki, ma vähendan lihtsalt jogurti ja muna osakaalu, söön rohkem ube ja pähkleid. Igapäevasemalt oleks õigem sõna, mitte rohkem, et nüüd söön 200g kohupiima asemel 200g pähkleid, ei ei.
Kolmandaks üritan hakata rohkem vahet tegema kiiretel ja aeglastel süsivesikutel ning seetõttu panen rõhku ka sellele, mis toiduaineid ma koos söön. Üldse praegu õpetan end rohkem planeerima ja ette läbi mõtlema, miks ma midagi söön. Katsumus on puuviljadega, neid ma ikka kaldun üle tarbima, aga eks kõik harjutamise asi. Siit ma jõuan sellele planeerimisjutuga kahe asjani.
Esiteks ma jaotasin oma päevase kalorihulga, mis varieerub 1600-1800kcal päevas, kõikide toidukordade vahele ära. Päeva esimeses pooles rohkem, õhtul vähem. Et ei tekiks seda, et õhtuks jätan 1500 kcal ja hakkan hunnikutes sisse lahmima. Sellega omakorda kujuneb välja mul kuskil 5-6 väikest söögikorda, kõht on koguaeg normaalselt täis, näljatunnet ega ülesöömist pole. Üritan nüüd 3-4h tagant midagi ikka ampsata.
Teiseks, mida ma ausalt kunagi sedasi pole jälginud, on igal toidukorral õige süsivesikute, rasvade ja valgu suhe. Süsivesikuid ühel toidukorral max 60g ja valke 30g, millest siis 20g taimsed ning 10g loomsed. See vajab ilmselt kõige rohkem hetkel mul tähelepanu, aga ma saan hakkama.
Toidutegemise kohapealt otsustasin hakata veidikene, no kuskil 4-5 portsu näiteks, toitu ette tegema. Korraga on lihtsam teha ja siis õiged portsud kokku panna. Ning siis on alati võtta see söök õigel ajal ja ei saa peituda laiskuse taha ning mingit mõttetut sööki süüa. Näiteks kaalusin kuskil kümneks päevaks 15-20g kaupa mandlid ära ja panin miniclipi kotikestesse. Kiirelt vaja aint kotti visata ja vahepala iga kell õiges mahus võtta.
Loomulikut hakkasin jälle täitma toidupäevikut ning kaaluma mitte silmaga hindama oma toitu. Seda eelkõige selleks, et oleks ülevaade ja kontroll, nagu ikka. Ning, et Viktor saaks analüüsida hiljem, mis on õige ja mis vale, juhul kui tulemused pole ootuspärased. Või lihtsalt näeks, et olen jumala õigel teel.
Kui ma eile suutsin kogu selle asja oma peas läbi töötada, siis ma jõudsin ise tagasi ühe aastate taguse tegevuseni. Nimelt kui ma olin Kaalujälgijate liige, siis ma sõin ju ka kõike (pean silmas ka leiba, pastat, riisi.. täistera muidugi) ja ma võtsin väga hästi alla. Nüüd üksi oma kõik erinevad teadmised kokku korjatud ja rakendatud, üksluiseks muutudes, mitte mõhkugi alla ei saanud seda rasvaprotsenti. Seega, see kõik kõlab ju soosivalt, jeeee.
Ühe vale arusaama tahaksin veel lahti seletada. Nimelt olen ma eelnevalt rääkinud, et ei usu lühiajalistesse projektidesse ja dieetidesse, et pigem ikka elukestev tervislik normaalne eluviis. Aga nüüd ma justkui oleksin dieedil?!
Tervislik eluviis jääbki kestma ja sellega ma oskan oma kaalu hoida. Ka peale seda veits rangemalt toidu jälgimise perioodi, mille tulemusena ma vähendan oma rasvprotsenti ja just sellisel viisil, kuna hetkel pole muu minu jaoks toiminud. Ma jätkan ikka ainult parema ja tervislikuma enda suunas, et mul oleks hea elada. Ma ei oma absoluutselt sellist suhtumist, et ma pean kiiresti ja ruttu 10 kilo alla saama ja siis nägemist kõik see jälgimine ja mõtlemine! Kui ma ei taha kõike oma vaeva ja valu nullida, siis ma lihtsalt peangi kogu elu mõtlema, mida ma söön.
Ja pealegi ma ei ole mingil rangel dieedil, sest ma ei keela endale ju midagi. Ma lihstalt jälgin mida ja millal ning koguseid. Lihtsalt, et oleks selge, et ma jätkuvalt olen oma arvamuse juures ja teen seda, mis hetke seisuna parima variandina kõlab.
Teine osa mis sinna rasvapõletusse puutub, on loomulikul trenn. Siinkohal ma olen natukene kurb ka, aga ma teadsin tegelikult seda ette. Põhimõtteliselt jääb mõneks ajaks pumpimine kõrvale, no paar x nädalas ma ikkagi jätkan oma lemmikuga. Ma lihtsalt armastan seda trenni kõige rohkem ja ma ei taha ega kavatsegi kogu lõbu rikkuda. Aga 4-5x nädalas näeb mind siis jõusaalis, kardiomasinatel, 60-70% pulsiga maksimaalsest pulsist, treenimas. Treeningseansid on 60-90 minutit pikat.
Ma tean, et ma ei tohiks end ette juba negatiivselt meelestada ja rõhuda sellele, kui nüri trenn see on. Vaid peaksin meelde tuletama rohkem, et see on väärt seda! Eks ma teen oma mõttemaailmaga natukene veel tööd ja teen need trennid maksimaalse pühendumusega ära. Vaja ju see atleet sealt rasvapolstri alt kätte saada, nagu Viktor ütles.
Väga kõrge pulsiga trennides käimisel ei näinud Viktor hetkel üldse mingit mõtet. Ehk siis olen päästetud Attackimisest, haha ja kalli Combati jätan ka mõneks ajaks kõrvale.
Teisipäeviti ja laupäeviti on pumbipäev, ülejäänud päevadel jõusaal. Ilmselt pühapäeva õhtuid lõpetan mõnusa Bodybalance´ga jätkuvalt. See nii kehale kui vaimule mõnus.
Ma tõesti tõesti annan endast maksimumi ja ma tean, et ees on ootamas raske periood. Eks tuleb üles ja alla kõikumist, on ilusaid päevi ja musti tunde. Aga ma korrutan koguaeg endale, et see kõik on nii nii nii väärt igat higitilka ja igat pisarat. Hambad ristis ja suur naerul. Ilmselt mul läheb tihti vaja kõikide toetust ja head sõna ka. Nii pere, sõprade kui ka kõikide minu lugejate olemasolu annab jõudu juurde. Ja loomulikult treener Viktor, sest praegu juba teadmine, et ta on olemas kui vaja, annab jõudu ja kindlustunnet sellise kuhjaga juurde.
Ja nüüd on see koht, kus ma endalt küsin et HOW BADLY YOU WANT IT, KIKU??? Eks me siis näeme kõik, kui palju, mõne kuu möödudes, hehe :)
Ootan jätkuvalt veel teie küsimusi ja arvamusi, vastan nii kiiresti kõigile kui võimalik.
Teie Kiku
Selline mõnus rahutunne on sees, kergelt segatud ärevusega. Valasin kuuma kohvi tassi ja nüüd on aeg kaheks lemmik tegevuseks - blogimiseks ja hommikusöögi söömiseks, hehe.
Eile ma mingi ülevaate andsin, et mis mul on plaanis. Tegelikult hetkel ei olegi enam õige kasutada sõna "plaanis", vaid mille nimel nüüd töötan. Aga sellises tunnete ja emotsioonide üleküllasuses ma ei jõudnudki konkreetselt lahti seletada, kuidas oma järgmised kolm kuud veedan. Esialgu leppisime Viktoriga kokku, et perioodiks kujuneb aeg, mis peaks lõppema siis suve algul. Suveks vormi?! Haha, rohkem plaanin ikka kogu eluks. Kui peale neid kuukesi olen saavutatud rahul, siis vaatame mis edasi saab.
Niisiis järgmised kuud ma panen põhirõhu rasva vähendamisele kehas. Üritan kõike kombineerida nii trennis kui toitumises, et rasvapõletus oleks maksimaalne, sealjuures ma KINDLASTI ei taha grammigi oma lihasest kaotada.
Toitumise poole pealt polegi asi midagi nii hullu. Pigem ma nüüdsest söön palju rohkem ja erinevamaid asju, kui nüüd viimasel poolaastal, kui mu põhitoit oli salat, muna ja kodujuust.
Ma hakkan jälle riisi sööma ja leiba sööma. Minu jaoks on see suur muudatus, ma vana võikude fänn olin teraviljalised nii välja lükanud oma menüüst. Mul oli peas koguaeg nagu mingi hääl mis karjus, et süsivesikud ja teravili - EI EI EI. Eks see kõik oli ümber ringi ammutatud infost mulle sisse talletunud. Aga kui Viktor mu käest küsis, et miks ma neid ei söö. Teate, ausalt ma ei osanud ühtegi adekvaatset vastust välja mõelda. Ma tean miks ma ei söö valget nisujahu ja valget riisi, sest mul on peale neid kõhus raske ning punnis tunne. Aga miks ma näiteks ei söö täistera rukkileiba või pruuni riisi. Miks ma nii minimaalselt söön tatart ja isegi viimasel ajal kaerahelbe putru süües süümekaid tundsin. Ma ei tea.. Ja nüüd korrutan endale, et häid süsivesikuid on vaja ja ma olen ju koguaeg arvanud, et normaalne on kõike süüa, et miks ma ise nii ei teinud. Oeh, küll mul on iseendaga ikka raske, haha.
Teine asi toitumises, mis on suurem muutus, on vähendada loomseid valke ja asendada neid suuremas osas taimsetega. Seega ma ei loobu millestki, ma vähendan lihtsalt jogurti ja muna osakaalu, söön rohkem ube ja pähkleid. Igapäevasemalt oleks õigem sõna, mitte rohkem, et nüüd söön 200g kohupiima asemel 200g pähkleid, ei ei.
Kolmandaks üritan hakata rohkem vahet tegema kiiretel ja aeglastel süsivesikutel ning seetõttu panen rõhku ka sellele, mis toiduaineid ma koos söön. Üldse praegu õpetan end rohkem planeerima ja ette läbi mõtlema, miks ma midagi söön. Katsumus on puuviljadega, neid ma ikka kaldun üle tarbima, aga eks kõik harjutamise asi. Siit ma jõuan sellele planeerimisjutuga kahe asjani.
Esiteks ma jaotasin oma päevase kalorihulga, mis varieerub 1600-1800kcal päevas, kõikide toidukordade vahele ära. Päeva esimeses pooles rohkem, õhtul vähem. Et ei tekiks seda, et õhtuks jätan 1500 kcal ja hakkan hunnikutes sisse lahmima. Sellega omakorda kujuneb välja mul kuskil 5-6 väikest söögikorda, kõht on koguaeg normaalselt täis, näljatunnet ega ülesöömist pole. Üritan nüüd 3-4h tagant midagi ikka ampsata.
Teiseks, mida ma ausalt kunagi sedasi pole jälginud, on igal toidukorral õige süsivesikute, rasvade ja valgu suhe. Süsivesikuid ühel toidukorral max 60g ja valke 30g, millest siis 20g taimsed ning 10g loomsed. See vajab ilmselt kõige rohkem hetkel mul tähelepanu, aga ma saan hakkama.
Toidutegemise kohapealt otsustasin hakata veidikene, no kuskil 4-5 portsu näiteks, toitu ette tegema. Korraga on lihtsam teha ja siis õiged portsud kokku panna. Ning siis on alati võtta see söök õigel ajal ja ei saa peituda laiskuse taha ning mingit mõttetut sööki süüa. Näiteks kaalusin kuskil kümneks päevaks 15-20g kaupa mandlid ära ja panin miniclipi kotikestesse. Kiirelt vaja aint kotti visata ja vahepala iga kell õiges mahus võtta.
Loomulikut hakkasin jälle täitma toidupäevikut ning kaaluma mitte silmaga hindama oma toitu. Seda eelkõige selleks, et oleks ülevaade ja kontroll, nagu ikka. Ning, et Viktor saaks analüüsida hiljem, mis on õige ja mis vale, juhul kui tulemused pole ootuspärased. Või lihtsalt näeks, et olen jumala õigel teel.
Kui ma eile suutsin kogu selle asja oma peas läbi töötada, siis ma jõudsin ise tagasi ühe aastate taguse tegevuseni. Nimelt kui ma olin Kaalujälgijate liige, siis ma sõin ju ka kõike (pean silmas ka leiba, pastat, riisi.. täistera muidugi) ja ma võtsin väga hästi alla. Nüüd üksi oma kõik erinevad teadmised kokku korjatud ja rakendatud, üksluiseks muutudes, mitte mõhkugi alla ei saanud seda rasvaprotsenti. Seega, see kõik kõlab ju soosivalt, jeeee.
Ühe vale arusaama tahaksin veel lahti seletada. Nimelt olen ma eelnevalt rääkinud, et ei usu lühiajalistesse projektidesse ja dieetidesse, et pigem ikka elukestev tervislik normaalne eluviis. Aga nüüd ma justkui oleksin dieedil?!
Tervislik eluviis jääbki kestma ja sellega ma oskan oma kaalu hoida. Ka peale seda veits rangemalt toidu jälgimise perioodi, mille tulemusena ma vähendan oma rasvprotsenti ja just sellisel viisil, kuna hetkel pole muu minu jaoks toiminud. Ma jätkan ikka ainult parema ja tervislikuma enda suunas, et mul oleks hea elada. Ma ei oma absoluutselt sellist suhtumist, et ma pean kiiresti ja ruttu 10 kilo alla saama ja siis nägemist kõik see jälgimine ja mõtlemine! Kui ma ei taha kõike oma vaeva ja valu nullida, siis ma lihtsalt peangi kogu elu mõtlema, mida ma söön.
Ja pealegi ma ei ole mingil rangel dieedil, sest ma ei keela endale ju midagi. Ma lihstalt jälgin mida ja millal ning koguseid. Lihtsalt, et oleks selge, et ma jätkuvalt olen oma arvamuse juures ja teen seda, mis hetke seisuna parima variandina kõlab.
Teine osa mis sinna rasvapõletusse puutub, on loomulikul trenn. Siinkohal ma olen natukene kurb ka, aga ma teadsin tegelikult seda ette. Põhimõtteliselt jääb mõneks ajaks pumpimine kõrvale, no paar x nädalas ma ikkagi jätkan oma lemmikuga. Ma lihtsalt armastan seda trenni kõige rohkem ja ma ei taha ega kavatsegi kogu lõbu rikkuda. Aga 4-5x nädalas näeb mind siis jõusaalis, kardiomasinatel, 60-70% pulsiga maksimaalsest pulsist, treenimas. Treeningseansid on 60-90 minutit pikat.
Ma tean, et ma ei tohiks end ette juba negatiivselt meelestada ja rõhuda sellele, kui nüri trenn see on. Vaid peaksin meelde tuletama rohkem, et see on väärt seda! Eks ma teen oma mõttemaailmaga natukene veel tööd ja teen need trennid maksimaalse pühendumusega ära. Vaja ju see atleet sealt rasvapolstri alt kätte saada, nagu Viktor ütles.
Väga kõrge pulsiga trennides käimisel ei näinud Viktor hetkel üldse mingit mõtet. Ehk siis olen päästetud Attackimisest, haha ja kalli Combati jätan ka mõneks ajaks kõrvale.
Teisipäeviti ja laupäeviti on pumbipäev, ülejäänud päevadel jõusaal. Ilmselt pühapäeva õhtuid lõpetan mõnusa Bodybalance´ga jätkuvalt. See nii kehale kui vaimule mõnus.
Ma tõesti tõesti annan endast maksimumi ja ma tean, et ees on ootamas raske periood. Eks tuleb üles ja alla kõikumist, on ilusaid päevi ja musti tunde. Aga ma korrutan koguaeg endale, et see kõik on nii nii nii väärt igat higitilka ja igat pisarat. Hambad ristis ja suur naerul. Ilmselt mul läheb tihti vaja kõikide toetust ja head sõna ka. Nii pere, sõprade kui ka kõikide minu lugejate olemasolu annab jõudu juurde. Ja loomulikult treener Viktor, sest praegu juba teadmine, et ta on olemas kui vaja, annab jõudu ja kindlustunnet sellise kuhjaga juurde.
Ja nüüd on see koht, kus ma endalt küsin et HOW BADLY YOU WANT IT, KIKU??? Eks me siis näeme kõik, kui palju, mõne kuu möödudes, hehe :)
Ootan jätkuvalt veel teie küsimusi ja arvamusi, vastan nii kiiresti kõigile kui võimalik.
Teie Kiku
Hei!
VastaKustutaTead ma olen samamoodi nii kaua nii palju vaeva näinud ja tean,et lihased mul olemas kuid samuti mingi rasva all ja seda info üleküllust ka juba nii palju,et pikka aega on olnud mõte omale treenerit võtta. Tahtsin aga küsida kas need kolm kuud on ainuuuult jõusaali cardio ja ei mingit pumpamist ka seal? Ja oled sa ise juba varem kõk need kcal arvutamised selgeks saanud või Viktor aitas ka sellega? Sest ma ei oska seda absoluutselt :D
Super palju edu sulle järgmisteks kuudeks:)!
Hei, aitäääääh! :)
KustutaHetkel on plaanis küll 60-90 minuti pikkused ning 5x nädalas trennid mõistliku pulsiga (et rääkimine on veel võimalik nt :D) kardiomasinatel. Et puhas rasvapõletus. Aga kuna ma seni olen 5x nädalas Bodypumpi teinud ja ma tõesti ei taha sellest täielikult loobuda, siis 2x teen seda nädalas ikka. Lihtsalt põhirõhk pole lihastreeningul hetkel, vaid rasvapõletusel. Täna näiteks tegin Bodypumpi ära ja peale seda saalis kiirkõndi 60min lindil. Ma pole ammmmmu nii sweaty olnud, järelikult töötab. Ja kui sihti silme ees hoida, siis küll tuleb see motivatsioon ka see rasv ära põletada :D Samuti kõrge intensiivsusega trennid on välistatud hetkel, sest vastupidavusel pole ka hetkel rõhku vaja panna. See kolm kuud pole ka mingi raudkindel aeg, võib olla läheb vaja rohkem, võib olla vähem aega.
Mis puutub kaloritesse, siis mul on enda jaoks need nii selged juba ammu, kuidas neid arvutada ja samuti www.tap.nutridata.ee toidupäevik aitab selles osas, aga MUIDUGI saab Viktorilt kõik vajalikud abi ja juhendid. Ta teeb seda südamega ja on väga personaalne, seega kindlasti saaksid kõik vajaliku enda jaoks selgeks. Tegelikult on see imelihtne ja sellega harjub kiirelt, siis see tuleb kõik iseenesest :)
Edukat ettevõtmist Sullegi :)
Veab, kui lihast ei kaota. Ma teen rohkelt jõusaalitrenni ja enda arust soovitatud koguses ka kardoit kõrvale. Toitumiskava oli selline, mis peaks kaalu alandama, aga sälitama lihast, ideaalis kasvatama. Sai siis seda 2 kuud tehtud ja läksin kehakoostist mõõtma. Ma pidin maha kõngema pettumusest, kui mul oli lihast üle 1kg kadunud. Pisut rasva ka. Nii pettunud pole ma iialgi olnud, sest mu eesmärk oli lihast just juurde saada. Nüüd viskan kardio minimaalseks, kaloraaži juurde ja proovin uuesti lihast kasvatada ja metsa see kardio :D ma olen nii palju vaeva näinud jõusaalis ja toimumisega ja juhtus see, mis juhtuma ei pidanud. Edu ettevõtmises, kadestan neid, kel õnnestud rasva kaotada ja samas lihast säilitada.
VastaKustutaAitäh edu soovimise eest! Kujutan ette täielikult seda Sinu pettumust, ma oleks ilmselt ise ka pettunud. St. mitte ilmselt vaid oleksingi :D Hetkel on mul lihasmassi kõvasti, üle keskmise ikka. Treener naljatas, et selle rasvapolstri all on atleet, seega loodan väikse pumimisega seda siiski enam vähem säilitada. Ma ei saa ka kindel olla, et ma üldse lihast ei kaota. Ma loodan muidugi, et ma ei kaota midagi, küll aga ma tean, et kahte asja korraga ei saa - lihast juurde ja rasva maha. Ehk siis ma praegu keskendun rasvast lahti saamisele, kui olen jõudnud rahuldust pakkuva rasvaprotsendini, keskendun uuesti lihastele. Ilmselt kusagil 3-4 nädala pärast kui on kodukaalu järgi mõne kg muutus toimunud, lähen uuesti kehaanalüüsi, et hoida pilk peal millised on täpsemalt muutused.
KustutaIgatahes Sulle ka palju edu ja järjekindlust ning loodetavasti leiad oma tee eesmärkide saavutamiseks :)
Palun ärge võtke neid kehakoostise mõõtmisi tõsiselt, nad võivad ikka väga aiateibaid näidata, kui just meditsiiniline keha skanneerija ei ole. Päevade lõikes tulemused kõiguvad juba palju, kulturistidel näitab rasvaprotsendiks üle 20 jne jne. Nendega oleneb tohutult palju see, mida ja kui palju hiljuti söönud oled, kui palju joonud oled, millal trenni tegid, palju maganud oled jms. Lihtsalt, kasutage neid, aga ärge võtke neid näite tõe pähe.
VastaKustutaLoomulikult kõigub, aga ma tean ise kas ma olin enne trenni teinud või millal mida söönud jne. Ja kuna ma ei saa ennast lahti lõigata ja silmaga üle vaadata täpselt milline on rasva mass ja palju lihast on, siis on minu meelest täiesti mõistlik teha kehaanalüüsi, et mingigi aim asjast saada ning hiljem ka võrrelda.
Kustuta