Ma olen parem kui olin eile

Üks, kaks, kolm, neli.. neli nädalat ehk esimene kuu on möödas, kus olen kontsentreeritud  r a s v a p õ l e t u s e l e. Ma olen päris rahul ja õnnelik. Kõik ei ole olnud sugugi lust ja lillepidu, selle esimese kuu sisse on langenud nii paigal püsimist kui ka kaalutõusu. Mul on olnud tujukas ja kohati emotsionaalselt pingeline aeg. Mingisse katastroofilisse õgimisse ma õnneks langenud ei ole, loomulikult 100% kõik päevad ei ole olnud ideaalsed just toitumise kohapealt. Trenniga on kõik väga väga hästi. Aga ikkagi kokkuvõttes kui lõpp (no hetkel tegelikult esimese bloki lõpp alles) on hea, siis on kõik hea.

Esimese kuu tulemuseks olen langetanud 2.5kg, mis on minu enda jaoks hea tulemus. Tasa ja targu, siis peaks see kõik ju tegelikult palju paremini edaspidi ka püsima, mis ongi minu eesmärk. Ainult paremaks muutuda. Kui edaspidi läheks kõik sama tempoga, siis juuni keskpaigas peaksin ma tahtma rõõmuga mööda randa ringi kepsutada. Ma nii nii loodan, et see on nii! Mõõtudes on muutust nii palju, et vöökohalt olen kaotanud 2cm ja nabalt mõõtes 4cm väiksemaks jäänud. Kehaanalüüs näitas ka, et kõhupiirkonnas on rasva % sutsuke üle, siis on see ainult hea.

Eelmisel nädalal tegin esimese kokkuvõtte ka treenerile, kusjuures olin tegelikult jumala kurb seda tehes. Sest siis oli tegemist mul väikse kaalutõusuga ning ma ei saanud aru, kuidas see kõik nii raskelt läheb. Viktor vaatas üle mu toidupäeviku ja ütles, et talle meeldib üldiselt see, mida ta seal näeb. Toitumisega on tõusud ja mõõnad, vahepeal kuidagi sujuvalt ei jälginud enam nii täpselt mikrotoiduainete suhet ja ta soovitas mul seda rohkem jälgima hakata. Kuna ma trenni teen korralikult, ei tundunud veel mõistlik kaloraaži vähendada.
Aga tema positiivne tagasiside kuidagi süstis jälle minusse motivatsiooni ja mul isegi ei tule mõttesse käega lüüa. Ükskõik kui kaua see aega ka võtma ei peaks, siis ma ei jäta jonni enne kui peeglisse vaadates näen seal keha, mis mulle meeldib. Sel korral on mul usk endasse suurem kui kunagi varem ja see tahe on ka kuidagi teistmoodi. Pluss nii palju toetavaid ja minusse uskuvaid inimesi minu ümber panevad mind ennastki veel enam uskuma, et I get it!

Tegelikult see toitumine on täiesti normaalne ja pole mingi enesepiitsutamine ega nälgimine. Seega ma peaks ikka päris loll olema, kui käega lööksin. Sest tean, et paljalt trenni tegemisega ma ei saavuta midagi. Ja vahel endale ma ikka luban ka midagi "keelatud". Ilma süümekateta.

Ja trenn! Uskumatu aga mulle on täiesti meeldima hakanud mu pikad jõusaalis higistamised. Eks siin oli alguses tegemist jälle mingisuguse jonnimisega ja ise olin pähe võtnud, et mulle meeldib ainult pumpida. No siiani naudin ma Bodypumpi, see on nagu maiuspala 2x nädalas mulle. Aga ülejäänud 7x ehk siis iga jumala päev isegi peale BP trenni, on mul 90 minutit rasvapõletust. Enamasti treenin siiski lindil aga juba olen hakanud proovima ka teisi masinaid ja täitsa mõnus on treenida. Kokku selle ühe kuuga on olnud 42 tundi trenne, olen täitsa rahul. Ausalt öeldes ma aina rohkem naudin ja armastan trenniaega ning ma ei kujuta väga ette enam, et üle ühe päeva suudaksin puhata nädalas. Isegi seda teen äärmisel vajadusel või lihtsalt võimaluse puudumisel.

Uus nädal, uued trennid, uued väljakutsed, uued võimalused. Kõiges üritan anda endast parimat, et homme saaksin jälle öelda, et ma olen parem kui eile.


 
Happy new week! 

Kiku