Auhinnagala

Tõtõtõtõõ.. parampapaa. Liebster Award. 

Omad hoiavad ikka kokku ja on läinud auhindade jagamiseks, mida üks blogija tunnustusena teisele edastab. Auhind on mõnusalt omapärane - üks blogija vastab viiele küsimusele, mis on talle esitatud ja valib välja järgmise "ohvri", kelle suunas tunnustuseks oma küsimused tulistada. Uhkusega saan öelda, et Margit ehk Nourish, Train & Flourish on välja valinud minu järgmiseks auhinna saajaks. Suur aitäh Margit, see tähendab mulle palju! Jess! Ma olen auhinnatud blogija! How cool is that!

Enne kui ma suudan tõsiselt välja mõelda õiged ja ausad vastused, tahan ma jagada oma väikest õnnetunnet. Ma olen lihtsalt nii tänulik, et olen leidnud enda ümber nii vahvaid inimesi. Ja saan tunda seda ühtekuuluvustunnet teiste tervise/spordi/kaalulangetajate blogijatega. Ma olen nii uhke, et teid on nii palju ja nii tublisid inimesi selle pisikese Eesti kohta. Kõige suurem kummardus on mul Margiti, Heidi, Henry ja Elari ees. You rock my world!

Ja nüüd.. SIIT NAD TULEVAD! Küsimused käsikäes vastustega:

1.Kirjelda oma elu 5 aasta pärast. Olen õnnelik, sest ma ei ole jätnud kasutamata ühtegi head võimalust ja pole kartnud võtta riske. Ma olen palju õppinud ja tean paremini kui kunagi varem, mida edasi teha ja saavutada tahan. Noh, need pisikesed võidukesed on kindlasti juba olemas. Olen saanud korralikult kõrvetada ka, aga hea kaalub alati halva ülesse. Kui ma juba praegu tunnen, et olen viimase aastaga vaimselt nii palju kasvanud ja arenenud, siis ilmselt viie aasta pärast olen sellest välja kasvatada suutnud väga kindla, tugeva ja targa naise, kes elab elu mida armastab. Kusagile ei ole kadunud armastus sportimise vastu, vastupidi see valdab suuremat osa minu ajast. Ma olen isiklikus elus saavutanud piisavalt eesmärke ja unistusi, et täita suure pühendumisega veel üks soov - aidata teisi. Ja nii lihtsalt olekski mu elutöö selline, mida teen kogu oma hingega. Heh, tegelikult ma ju pühendan enamus ajast oma perele ja suurimale kingitusele - olla maailma parim emme oma päris enda beebile. See on ühtlasi ka minu suur soov mõeldes tulevikku, olla eelkõige hea naine ja väga hea ema. Luua oma perele hea kodu ja pakkuda täisväärtuslikku elu. Mees, lapsed, koerad, oma kodu ja ühised tegevused. Aga mis kõige tähtsam - palju palju armastust!

2. Milline on sinu kõige suurem trenniga seotud eesmärk, mis endale seadnud oled? Ei teagi kas nimetata neid eesmärkideks või milleks, aga mul on mõtted, mille kavatsen teoks teha. Uhuhuu, ma ei ole küll jooksjate listi kuuluv plikatirts aga ma tahan kunagi öelda, et olen läbinud maratoni. Ma ei tea, kas see juhtub aasta-kahe või viie pärast, aga ma teen selle ära kunagi! Aga mis päris eesmärki ja unistust puudutab, siis suurimaks eesmärgiks oleks üks korralik võidetud karikas. Kus, milles, millal.. sellest rääkimise aeg pole veel kätte jõudnud.

3.Kirjelda üht meeldejäävat seika oma lapsepõlvest. Ma olen 90ndate titt ja nii õnnelik selle üle. See ongi juba meeldejääv kui teistmoodi oli kõik siis vs. praeguse aja lastega. Sain väikse röövlina päevad otsa õues mängida, pikad suved maal veeta. Ilusaid multikaid vaadata. Selliseid joonistatud ja naljakaid. Ma olen ainuke laps aga mul polnud mitte kunagi igav. See oli nagu päris ikka! Ja korraldanud olen ma pisikesena ka korralikult. Kraanikaussi kinni jäämisest kuni juuste lõikamiseni. Nii umbes nelja-viieselt. Kogu lapsepõlv on olnud meeldejääv tänu selle ehedusele. Ja tekitab nii sooja tunde sisse.

4. Nimeta 3 oma lemmikraamatut, põhjenda valikut. Piinliku hetke auhind läheb siin ka mulle. Ma olen nii crappy raamatute lugeja. Ma ei ütle, et see oleks mingi vastumeelt asi või et aega poleks, mis on minu meelest eriti loll vabandus. Aga millegi pärast ma ei leia end just väga tihti lehekülgi keeramas. Loomulikult on olnud raamatuid, mis mulle on meeldinud ning mida on raske olnud käest ära panna, enne kui läbi loetud. Ei hakka ma siin midagi kokku luiskama ka. Välja oskan tuua vaid "Dorian Gary portree", mis tegelikult ka hullult on meeldinud. Just sellepärast, et oli segu ebanormaalsusest ning kuldsetest elutõdedest. Realistlikult kreisid, õelad kuid samas säravad. "Kui me oleme õnnelikud, siis oleme alati head, aga kui me oleme head, siis pole me mitte alati õnnelikud. " O.Wilde

5. Milline on sinu lemmiktsitaat / moto? Miks? Küsimus, millel on kõige lihtsam vastata. Ma olen igasuguste tsitaatide fänn. Ja mul on kindlad põhimõtted, mida ma usun.

 "What´s meant to be, will always find a way to be." on see, mida ma ikka ja jälle endale korrutan, eriti kui mu maailm on sassis nagu pudru ja kapsad. Mõte, mis käib elu lõpuni minuga kaasas . Olen lootusetu saatusesse uskuja. Usun, et igal asjal on oma aeg ja koht. Kõikidel on oma saatus, elu veeretab täpselt need asjad meie eluteedele, mis on meile mõeldud. On raskemad ja kergemad eluetapid, aga see kõik on kasvatanud ja õpetanud just selliseks inimeseks meid, nagu me antud hetkel oleme. Leian ka seda, et iga katsumus on kogemus ja igas halvas on midagi head. Loomulikult ei arva, et ise peaks lihtsalt istuma ja ootama, mis nüüd järgmiseks tuleb. Tegutsema peab, aga kui midagi ikka pole määratud juhtuma, siis see ei juhtu. Veel. Juhtub siis, kui selleks on õige aeg.

Minu poolt kindel autasu saaja on Elari ehk Tervislik Elari blogi . Siin pole vaja pikka juttu ilmselt mitte kellelegi selgitamiseks. Ta on lihtsalt nii tubli ja edukas juba nii noorena, et ma ei kujuta ette, kuhu tema oma viie aasta pärast jõudnud on.. Ma olen lihtsalt nii uhke, et minu inimeste ringkonda selline tegelane kuulub! Nõustun Margitiga, et nüüd alles see raske osa algab.. et leida need õiged küsimused.

Naudi võitu, Elari!

Minu küsimused siis kukkusid nõnda välja:

 1. Mis oleks see üks asi mida sa tahaksid elus teha, aga usud, et ei tee kunagi?

2. Kui sa peaksid andma vastsündinule, kellel puudub mingisugune elukogemus, ühe nõuande, siis mis see oleks?

3. Kas sa oled rohkem pühendunud sellele, et sa teeksid asju õigesti või teeksid õigeid asju?

4. Kui sa ei teaks kui vana sa oled, siis kui vanaks sa end peaksid, miks?

 5. Iga päev on uus kogemus. Mida oled tänasest päevast õppinud?