Jõuludeni on täpselt 46 päeva. Et siis põhimõtteliselt on jõulud käes? Jah? Ei? Hakkame piparkooke küpsetama? Sussid aknale? Riputame kulla-karra ja paneme kapsad pliidile? Ei?! Mis? Vara veel? Nouuuuu...
Ma nii hullult ootan seda jõuluaega ja paks lumevaip viskab ootusele ainult hagu juurde. Reaalselt unistan, et saaks jõulunännidega kasti konkust välja tuhnida ja kodu täitsa ära ehtida. Ja nii unistades lappan Pinterestis jõuluteemasid hommikust õhtuni. Ma olen nii jõuluinimene ja see on ausalt lemmik aeg aastas. Jah, on külm ja talv ja pime. Aga selles kõiges on nii palju ilu. Paksud langevad lumehelbed, pimeduses kumavad küünlad, krõbetate piparkookide lõhn, kuusepuud ja akna taga piiluvad päkapikud ja mandariinidest punnis kõht. Ma jumala hea meelega usuksin veel siiralt ka päkapikkudesse ja ootaks õhtul ärevalt millega see väike mehike mind hommikul üllatab. Tahaks juba seda maagiat oma pojaga jagada ja seda õnnelikku põnevust täis sära tema silmades näha, mis jõulud endaga kaasa toovad.
See on nii ilus maagiline aeg nii silmadele kui hingele. Inimesed on armsamad, sõnad on soojemad ja lähedustunne on sel ajal kuhjaga kohale tulnud. Ma ei tea kuidas teiega lood on, aga minu jaoks on kõik jõuludega seonduv hea energia allikas. Paneb aastale mõnusalt hubase lõpu peale. Aga tundub, et ka teiste inimeste hinges on soojus ja sealt tuleb tahe teha head, sest just jõuluajal hakkavad ka igasugused heateo maaniad peale. Head võiks teha, tähendab peab tegema aastaringselt, aga ma ei leia selles midagi paha, et igas aastas on aeg, kus tehakse palju head.
Jõuluaeg on minu jaoks kindlasti aeg lähedastega ja sel aastal on jõulud eriti erilised, sest meie perre on lisa tulnud. Ma tean, et Hugo ei saa veel midagi aru ja veelvähem jääb talle meelde, aga hinges on ikka tunne, et tahan et meie pere esimesed jõulud koos oleks täiuslikud. Noh, mu kolm kutti kodus teevad ise nii või naa selle täiuslikuks.. aga ise tahan maksimaalselt panustada, et oleks mõnus idüll.
Meeleolu loomiseks on minu jaoks must have lõhnaküünlad, piparkookide küpsetamine ja kaunistamine, jõuluehete üleküllus. Ma olen täiega selliste ameerikalike jõulupuude fänn, kus ehteid on rohkem kui kuhjaga. Samas minu teine pool on minimalist, seega leiame kuldse kesktee selles osas, kaalukausiga rohkem on uhkem suunas, haha. Sel aastal muidugi pean kuusepuust loobuma, sest suure tõenäosusega teeb Juss, meie koer, sellega üks-null. Võtab selle puu täiega ette. Nuuks-nuuks.
Nüüd ma siis mõtlengi, kuhu ja kuidas kõik oma üliilusad kuuseehted riputada. Ilmselt võtan ette midagi sellist.
Aga praegu ongi kõige suurem mure see, et kas võiks juba alustada selle jõuluhullusega kodus. November on nagu õrritamiseks loodud, et nagu nii lähedal aga samas kaugel. Igal pool väljas vaikselt luuakse juba jõulumeeleolu. Poed on päkapikke ja põhjapõtru täis, aga samas pole sünnis kodus veel jõulukarda kuusele keerutada. Et äkki keegi keeraks nüüd sujuvalt kalendris lehekülje detsembrile. Ma ei oota ainult seda ühte jõuluõhtut vaid kogu seda perioodi, advendist advendini ja kolmanda ja neljandani. Suurest ootamisest olen reaalselt kilo piparkooke sisse puginud ja esimese glögi (alkoholivaba) joonud. Õhtul voodis, kui lapsed tuttu pandud (meil on üks karvesem ka), sööme voodis mandariine. Ma tean, et ei ole kaugel see aeg kui Whami Last Christmasist kaasa laulan ja pingsalt Üksinda kodus filmi vahin. Ühed ja samad asjad, aga ma ikka ei tüdine nendest. Vastupidi see on see üks ja sama hea turvaline ja kindlapeale tulev jõulutunne, mis nende "traditsioonidega" kaasa tuleb. Haadihaaha. Hing nii januneb, et saaks "ametlikult" jõuluajaga alustada. Samas ma põhimõtteliselt ei ole seda enne 1.detsembrit teinud. Sel aastal teeme avapaugu esimesel advendil. Kuigi hea meelega viskaks praegu läpaka kõrvale ja otsiks need lumehelbekesed ja jõulutulekesed välja.
Aga ei, ma pinin Pinterestis ideesid edasi ja tiksun ikka sinna ametlikku jõuluaega ära kokku kogutud ideedega. Võib olla peaks Hortesesse ka inspiratsiooni koguma minema. Ja no pole välistatud, et puht juhuslikult sealt midagi koju kaasa ka tuleb. (Kevin, seda sa poleks pidanud vist nägema..)
Ma nii hullult ootan seda jõuluaega ja paks lumevaip viskab ootusele ainult hagu juurde. Reaalselt unistan, et saaks jõulunännidega kasti konkust välja tuhnida ja kodu täitsa ära ehtida. Ja nii unistades lappan Pinterestis jõuluteemasid hommikust õhtuni. Ma olen nii jõuluinimene ja see on ausalt lemmik aeg aastas. Jah, on külm ja talv ja pime. Aga selles kõiges on nii palju ilu. Paksud langevad lumehelbed, pimeduses kumavad küünlad, krõbetate piparkookide lõhn, kuusepuud ja akna taga piiluvad päkapikud ja mandariinidest punnis kõht. Ma jumala hea meelega usuksin veel siiralt ka päkapikkudesse ja ootaks õhtul ärevalt millega see väike mehike mind hommikul üllatab. Tahaks juba seda maagiat oma pojaga jagada ja seda õnnelikku põnevust täis sära tema silmades näha, mis jõulud endaga kaasa toovad.
See on nii ilus maagiline aeg nii silmadele kui hingele. Inimesed on armsamad, sõnad on soojemad ja lähedustunne on sel ajal kuhjaga kohale tulnud. Ma ei tea kuidas teiega lood on, aga minu jaoks on kõik jõuludega seonduv hea energia allikas. Paneb aastale mõnusalt hubase lõpu peale. Aga tundub, et ka teiste inimeste hinges on soojus ja sealt tuleb tahe teha head, sest just jõuluajal hakkavad ka igasugused heateo maaniad peale. Head võiks teha, tähendab peab tegema aastaringselt, aga ma ei leia selles midagi paha, et igas aastas on aeg, kus tehakse palju head.
Jõuluaeg on minu jaoks kindlasti aeg lähedastega ja sel aastal on jõulud eriti erilised, sest meie perre on lisa tulnud. Ma tean, et Hugo ei saa veel midagi aru ja veelvähem jääb talle meelde, aga hinges on ikka tunne, et tahan et meie pere esimesed jõulud koos oleks täiuslikud. Noh, mu kolm kutti kodus teevad ise nii või naa selle täiuslikuks.. aga ise tahan maksimaalselt panustada, et oleks mõnus idüll.
Meeleolu loomiseks on minu jaoks must have lõhnaküünlad, piparkookide küpsetamine ja kaunistamine, jõuluehete üleküllus. Ma olen täiega selliste ameerikalike jõulupuude fänn, kus ehteid on rohkem kui kuhjaga. Samas minu teine pool on minimalist, seega leiame kuldse kesktee selles osas, kaalukausiga rohkem on uhkem suunas, haha. Sel aastal muidugi pean kuusepuust loobuma, sest suure tõenäosusega teeb Juss, meie koer, sellega üks-null. Võtab selle puu täiega ette. Nuuks-nuuks.
Nüüd ma siis mõtlengi, kuhu ja kuidas kõik oma üliilusad kuuseehted riputada. Ilmselt võtan ette midagi sellist.
allikas: Pinterest
Aga praegu ongi kõige suurem mure see, et kas võiks juba alustada selle jõuluhullusega kodus. November on nagu õrritamiseks loodud, et nagu nii lähedal aga samas kaugel. Igal pool väljas vaikselt luuakse juba jõulumeeleolu. Poed on päkapikke ja põhjapõtru täis, aga samas pole sünnis kodus veel jõulukarda kuusele keerutada. Et äkki keegi keeraks nüüd sujuvalt kalendris lehekülje detsembrile. Ma ei oota ainult seda ühte jõuluõhtut vaid kogu seda perioodi, advendist advendini ja kolmanda ja neljandani. Suurest ootamisest olen reaalselt kilo piparkooke sisse puginud ja esimese glögi (alkoholivaba) joonud. Õhtul voodis, kui lapsed tuttu pandud (meil on üks karvesem ka), sööme voodis mandariine. Ma tean, et ei ole kaugel see aeg kui Whami Last Christmasist kaasa laulan ja pingsalt Üksinda kodus filmi vahin. Ühed ja samad asjad, aga ma ikka ei tüdine nendest. Vastupidi see on see üks ja sama hea turvaline ja kindlapeale tulev jõulutunne, mis nende "traditsioonidega" kaasa tuleb. Haadihaaha. Hing nii januneb, et saaks "ametlikult" jõuluajaga alustada. Samas ma põhimõtteliselt ei ole seda enne 1.detsembrit teinud. Sel aastal teeme avapaugu esimesel advendil. Kuigi hea meelega viskaks praegu läpaka kõrvale ja otsiks need lumehelbekesed ja jõulutulekesed välja.
Aga ei, ma pinin Pinterestis ideesid edasi ja tiksun ikka sinna ametlikku jõuluaega ära kokku kogutud ideedega. Võib olla peaks Hortesesse ka inspiratsiooni koguma minema. Ja no pole välistatud, et puht juhuslikult sealt midagi koju kaasa ka tuleb. (Kevin, seda sa poleks pidanud vist nägema..)
www.bolavita.site agen s128 sabung ayam terbesar di indonesia
VastaKustuta