Käisime peikaga ja veetsime nädala oma suvepuhkusest Inglismaal juuli algul. See oli selline puhkus, millest oleks tahtnud veel omakorda puhata.
Ütleme nii, et käed rüpes just ei istunud. Ausalt öeldes ma ilmselt ei oskagi kuskil kodust kaugel niiviisi puhata, et lebaks ja kõlgutaks varbaid. Ei, selle asemel tuleb päevas ikka kümme või kaksteist või seitseteist kilomeetrit maha tatsata. Ma lihtsalt ei raatsi aega raisata. Päeva lõpuks olin ma uudishimust täpiline, et mitu sammu õun kokku on lugenud. Mida ma puhkusel olles veel ei oska, õigemini ei taha osata, on söögile mõtlemine. Just selles mõttes, et ma ei mõelnud nii igat ampsu võttes.. et kas ma ikka peaks selle burksi nahka pistma... või mida ma selle kebabi asemel võtaks, või kas mul on vaja kõiki neid erinevaid siidreid läbi katsetada.
Ma polnud ausalt viimase nelja aasta jooksul ka nii palju haara-kaasa sööki söönud ja kohe kindlasti mitte veel nii süümekate vabalt, kui nüüd. Aga siin ma leidsingi asjades tasakaalu. Ma liikusin palju ja sõin mis tahtsin. Ja ma võtsin veel kogu selles positiivsuses ühe kilo alla. Ma arvan, et minusugusel probleemsel inimesel toidu-kaalu-tujude suhtes, ei oleks saanud asi positiivsem olla.
Kolm asja olid mulle Inglismaal eriti meelt mööda. Esiteks oli nii palju erinevaid puuvilju ja köögivilju poes saadavad. Ja erinevatel viisidel. Salatimixe igasuguseid erinevaid, palju variante marju ja puuvilju parajas portsus kohe söömiseks ja sealjuures polnud see ülepeakallis. Teine asi mis mulle hästi istus, oli see, et väljas süües oli menüüs ära toodud ka energia sisaldus. Näiteks burrito oli 1300kcal aga naked variant oli 700kcal. See tegi otsustamise hulga lihtsamaks, sest tegelikult ei oska peas ette kujutada, palju miski sisaldada võib. Kuigi ma burritot ei söönud, aga see eest läätsekarrit, mis viis keele alla. Ja ma teadsin täpselt mis energia minu sisse saabus ja kuidas see maatasa teha.
Mulle hästi meeldiks, kui Eestis ka väljas söömas käies oleks menüüdes need välja toodud.
Ja kolmas asi oli oli suur põld, kus me ühel vihmasel hommikul käisime. Saime ise igasugust manti oma käega korjata. Porgandist brokolini, hernest vaarikani. Käid korjad omale värsket kraami ja pärast maksad. Mulle täiega meeldis see pull.
Eks ikka vahel on taevas sinisem ja muru rohelisem, et saab roosades pilvedes hõljuda. Mõnus! Puhata on mõnus ja veel mõnusam on see, et ma võtan elu suure ampsu võrra vabamalt, kui varem.
Ütleme nii, et käed rüpes just ei istunud. Ausalt öeldes ma ilmselt ei oskagi kuskil kodust kaugel niiviisi puhata, et lebaks ja kõlgutaks varbaid. Ei, selle asemel tuleb päevas ikka kümme või kaksteist või seitseteist kilomeetrit maha tatsata. Ma lihtsalt ei raatsi aega raisata. Päeva lõpuks olin ma uudishimust täpiline, et mitu sammu õun kokku on lugenud. Mida ma puhkusel olles veel ei oska, õigemini ei taha osata, on söögile mõtlemine. Just selles mõttes, et ma ei mõelnud nii igat ampsu võttes.. et kas ma ikka peaks selle burksi nahka pistma... või mida ma selle kebabi asemel võtaks, või kas mul on vaja kõiki neid erinevaid siidreid läbi katsetada.
Ma polnud ausalt viimase nelja aasta jooksul ka nii palju haara-kaasa sööki söönud ja kohe kindlasti mitte veel nii süümekate vabalt, kui nüüd. Aga siin ma leidsingi asjades tasakaalu. Ma liikusin palju ja sõin mis tahtsin. Ja ma võtsin veel kogu selles positiivsuses ühe kilo alla. Ma arvan, et minusugusel probleemsel inimesel toidu-kaalu-tujude suhtes, ei oleks saanud asi positiivsem olla.
Kolm asja olid mulle Inglismaal eriti meelt mööda. Esiteks oli nii palju erinevaid puuvilju ja köögivilju poes saadavad. Ja erinevatel viisidel. Salatimixe igasuguseid erinevaid, palju variante marju ja puuvilju parajas portsus kohe söömiseks ja sealjuures polnud see ülepeakallis. Teine asi mis mulle hästi istus, oli see, et väljas süües oli menüüs ära toodud ka energia sisaldus. Näiteks burrito oli 1300kcal aga naked variant oli 700kcal. See tegi otsustamise hulga lihtsamaks, sest tegelikult ei oska peas ette kujutada, palju miski sisaldada võib. Kuigi ma burritot ei söönud, aga see eest läätsekarrit, mis viis keele alla. Ja ma teadsin täpselt mis energia minu sisse saabus ja kuidas see maatasa teha.
Mulle hästi meeldiks, kui Eestis ka väljas söömas käies oleks menüüdes need välja toodud.
Ja kolmas asi oli oli suur põld, kus me ühel vihmasel hommikul käisime. Saime ise igasugust manti oma käega korjata. Porgandist brokolini, hernest vaarikani. Käid korjad omale värsket kraami ja pärast maksad. Mulle täiega meeldis see pull.
Eks ikka vahel on taevas sinisem ja muru rohelisem, et saab roosades pilvedes hõljuda. Mõnus! Puhata on mõnus ja veel mõnusam on see, et ma võtan elu suure ampsu võrra vabamalt, kui varem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar